Pühapäev, oktoober 09, 2016

Niisiis,

mul on olemas arvatavasti ja loodetavasti ja usutavasti tore ja asjalik isiklik  abistaja Kristi tänasest. Jah, teine ja uus Kristi, kuid mulle tundub, et kahel Kristil saab olema palju sarnast... Eks seda saab näha päriselt aja jooksul, milles ja kui palju nad sarnased ja erinevad on. Kuid juba esimeste tundidega tuli mul tunne, et  Kristi oleks nagu varemalt teinud seda tööd. Kuigi ta väitis siiralt, et pole teinud. Aga just see, et saadakse hetkega isikliku abistaja tööle pihta on kindlasti see, mis on mulle üli oluline. 
Siiski on pisut aega vaja, et öelda, et ja kas meist Kristiga saavad omad inimesed. Teate küll, minu inimesed, mida mõtlen :) 

See nädal on mul veel üks küsimus, mis minu pähe ega südame EI mahu... Kui kontserdil, kus on ratastoolidele kohad, ratastoolis inimese saatjale on küll tasuta, aga ei garanteerida istekohta publikualas - niisiis mul on küsimus: kas seesugune asi võrdväärne ja ligipääs kontserdirõõmule? Mõtle(si)n olla kordki elus kultuurne ja minna Saku Suurhalli Jean Michel Jarre kontserdile ja sedapuhku sõbraga, mitte isegi isikliku abistajaga... Ja siis avastada Piletilevist, et mu saatja ei olegi  nagu kontserdi naudija või... Ma ei mõista, andke andeks! Asi pole enam kaldteedest või ratastoolide kohtadest  või odavamini saamisest, asi on juba selles, kas mina olen naine, kes läheks kontserdile oma saatjaga (olgu siis saatjaks sõber, peika, abikaasa või kes iganes) või mina ei ole seda mitte. Kas mul on õigus istuda kellegi kõrval, kes on mulle tähtis ja kallis... Mina ei ole tõesti  nõus tõsiasjaga, et kontserdi rõõmus minek algab vaid kuramuse kaldteest... Noo, ei hakka! Et ratastooli koht on ligipääs naise olemusele, kes tunneks rõõmu ja elevust kogu kontserdist, aga peab mõtlema, kus ta saatja on... Noo, ei ole!
Ausalt, ma ei ole ennem Saku Suurhallis suurtel kontserditel käinud ning mul pole seega aimugi, kuidas seal asjad käinud on. Aga kui nii nagu selle kontserdiga , siis... tule taevas appi. :) Ja on kaasa plaksustajad, siis... ka tule taevas appi.
Kõik tundub seal korras ja ligipääsetav olema, kuid kas ikka on...
Nii Piletilevi kui ka Saku Suurhall said minult armastuskirja. Paar päeva tagasi.Ootan vastust.
Oleksin nõus isiklikult rohkem makksma ning istuma istekohal, mis on veel lahedam, kui ratastoolis , kuid siis tekib jälle uus küssa, kuhu panna kokkupandud ratastool... 
Ja lõpuks, on puudega inimesigi, kelle kõrval peab abistades saatja koguaeg istuma...
Niisiis,
kellegi absurdne mõtlematus ligipääsust nullib minu silmis kogu ligipääsu kontserdinaudingule...  Juba see, et ostan rõõmuga piletid ära, on mul kaduma läinud...

Kommentaare ei ole: