Neljapäev, mai 10, 2018

Vaja tobedat tunnet, et teha samm unistusesse...

On  olnud mööda päev... Tunnen tobedat vastikut tunnet. Aeg ajalt on tüdimus, et pean pidevalt kellelegi meelde tuletama, et halloo olen olemas... Mõnikord tunnen väsimust oodata ja kannatada, et ehk kunagi saan minna sinna - tänna, ehk kunagi saan teha seda ja toda jne. '
See ei ole see, et tahaksin olla keegi teine, omal jalgadel...
Ei.
Olen vägagi omal jalgadel. Seisan tugevalt kahe jalaga maa peal.
Mind häirib meeletult viimasel ajal see, kui jäetakse mind ootama asjatult, sest tehtud kiiresti ümber oma plaan. Mõistan suurepäraselt, et kõikidel on omad plaanid ja isiklik elu. Muide ka minul on isiklik elu. Kuigi mina tihtilugu pean oma isikliku elu jagama kellegiga - ausõna, ka see vahest on kohutavalt väsitav. Siiski on minu elus saladusi, mida teavad vähesed või ei teada üldse.
Täna nii hull ei olnudki.
Mõni asi lihtsalt jäi tegemata.
Kannatanud ja ootanud olen palju. Vahetevahel mõtlen juba, et mul on igavene elu. Vanasti öeldi, kes kannatab, see kaua elab. Nojah...
Või on harjutud, et Tiia ootab ja kannatab - ta ongi selline kannatlik.
Olengi.
Vahetevahel siiski ei jaksa olla...

Surfasin siis niisama netis... Tujutult. Tüdinenult.
Leidsin invamaja http://www.greencube.ee/-/invamaja.html - sellest olin kuulnud juba vist eelmisel aastal. Mõned sõbrad ütlesid, et ehk on sinu jaoks... Tookord vaatasin ja mõtlesin, mis ja  kuidas võiks lahendused olla ning sinna paika see jäigi... Täna aga võtsin kätte ja kirjutasin GreenCube OÜ-le. Lühidalt. Eks näis, kuidas vastavad - siis saaks edasi mõelda...  Kuid võimalik, et selles võimaluses peidub mu suur unistus: väike ateljee + galerii + koolitusruum + isiklik voodituba või elunurk väikese aiaga.
 Kui hea oleks aeda minna abistajata!!! Poleks üldse probleemi nagu praegu, millal ja kas ja kellega saan aiamaale... Ja üleüldse hea ilmaga õuegi...
Usun, et maja oleks parem kui korter alumisele korrusele nt omas majas. Praegu  oleks taaskord võimalus pingutada kuidagi ja saada korter esimesele korrusele, kuid tõesti ei viitsi enam maksimaalselt pingutada... Olen proovinud... Endal kahtlus uss südames, kas tahangi uut samalaadset korterit, kus peaksin nagunii kõik kohandused uuesti tegema, mis mul juba siin on... Võib - olla kahtluse uss pidurdabki kõike... Minu unistuses on siiski majakene ...

Maja juurde saaks võtta koeragi...

Selleks korraks aitab küll kirjutamisest.
Kirjutamine hea teraapia...

Kommentaare ei ole: