Täna SEB pangas. Uue kaardi järel. Klienditeenindaja Annika sai minust hästi aru. Allkirju kirjutasin vabalt jalaga. Seni kaua, kuni ta püüdis oma apsakat parandada, vaatasin Ülikooli tänava kontorit näituse tegemise pilkuga. Saab näitust teha küll! Ise muigasin.
Aga jah klienditeenindaja tegi automaatselt apsaka. Hea oli, et kord oldi tehtud mulle seesama apsakas, aastaid tagasi, ning täna tundsin millegipärast, et pean kindlasti üle küsima. Klienditeenindaja oli ise tõesti siiralt ehmatanud. Naeratasin. Tegijal ju juhtub kõike. Saab korda ka.
Oli ilus ja toimekas päev.
Homme hommikul haigla. Neljapäeval plaanitud opp. Mitmed on küsinud, mis kell on opp. Ma tõesti nii täpselt ei tea veel. Kuid võtan läpaka seekord kaasa - loodan ja usun, et saan postitada mõnel hetkel, kuidas asjalood on. Ja telefon on ka ju.
Ise olen momendil rahulikult heas tujus. Mõtlen juba jaanipäevale, kes võiks minuga olla või maalin taas ühe hea maali uhkes üksinduses... Ja nii edasi. Juba 1. juunil ootab mind Lihula taas...
Kuigi minule on ka vastupidist, et opp ei mõju hästi...
Risk on loomulikult mõlemal juhul - kas opp või ei...
Perearstil tehtud vereproov on hea.
Enesetunne hea.
Kui välja jätta argised probleemid, mis siiski natu väsitavad mind, on kõik kontrolli all.
Usun, et kõik läheb hästi.
Kõik saab korda.
Ja rallin sajaga edasi.
Hoidke end, minu inimesed!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar