teisipäev, november 27, 2018

 Väike Silver õppis ronima sülle... Pooltundi, mitmeid kordi järjest, sülle ja süllest ära, ja jällegi sülle. Väsimatult. Naerdes. Energiapommina.
Mina mõtlesin, et on väga armas ikkagi, et on olemas väikesed lapsed, kes panévad ikka ja alati naeratama 😊💓 Olen hästi tänulik ja õnnelik, et mu elus on olnud päris palju lapsi, kes on julgenud õppida mulle sülle ronides pugema.  Usun, et edaspidigi on mu süles põngerjaid...  

Kommentaare ei ole: