Neljapäev, märts 25, 2021

 Tänane päev meenutas väga armsasti, et pisarad võivad veereta ka väga soojast usalduse tundestki. Öeldi väga väga armsalt v äheste sõnadeta, mida minust oma südames tuntakse. Suutsin emaili vastu kirjutada pisarais, sõnadeta... 
Usun, et mõistsime sõnadeta. Kõige tähtsam olla ise ja samal ajal teistelegi väikene ime ja päikesekild. Valgust ja armastust. Igalühel oma moodi.

Pisarad veeresid põskedelt. Andsid mulle sooja energiat.
Ma ei ole ammu aega sellist head tunnet tundnud. 
Kerge oli. 
Hingel.
Kehal.

Kui vähe on vaja, et end hästi tunta.
Usaldada end  ongi see,  mis toob rahu hinge. 

 Kuulatakse maailma lärmi ja igasuguseid uudiseid, kardetakse ei-tea-mida, vihatakse ja armastakse, usaldatakse või ka ei usaldada teisi...
Aga kas suudetakse iseendast iseenda uudist kuulata, kes tõeliselt olen ...,  Kas suudetakse iseend usaldada ja armastada, mitte vihata... Kas ei kardeta kõige rohkem iseennast...

Olen täna sellele mõelnud palju... 
Kuigi tumestasid igapäevaseid probleemid päeva. Nagu iga päev. Mõnel päeval vähem, mõnel päeval rohkem. Lahendused on  inimeste endi sees, kuid ei julgeta neile otsa vaadata...  Tundub kergem elu jääda... 

Sain kirjutatud Tartumaa loometalgude leheloo. Loometalgude korraldaja Kaidi palus juba eelmine nädal. Tuli täitsa hea,  usume. Aprillis, kui hästi läheb, siis jõuab looke Tartumaa valdate infolehtedesse. Igatahes juba eile sai inspireeritud Kuldvõtmekese mees-(nais)-konna liiget Maarjat, kes on jäänud raudnaelana minu kõrvale, kui ütlesin, et unistusi tuleb armastada. Oli n ekslikult arvanud, et Maarjat on  juba väga raske inspireerida , sest ta on mu suust kuulnud sadu ja sadu arvamusi, mida mina olen võtnud tõena... Aga vahetevahel on vaja mõnda asja lihtsalt üle mõelda ja öelda, siis tulebki uus inspiratsioon peale.
Elu on lihtne. 
Kuid tahetakse millegipärast järjest raskemalt  elada...  Pöörduks tagasi, kuid see on  valesti öeldud. Pigem unistaks uutmoodi lihtsast elust 💖

Kommentaare ei ole: