Oli aeg, mil tundsin hirmu hingedepäeva...
Nüüd tunnen rahulikult imelist päeva. Olen tänulik, et täna olen saanud küünlaid põletada päev otsa... Alati ei saa. Eriti üksi olles...
Hinged võivad kenasti tulla... ja minna...
Mõtlen, miks pärast surma on hinged head ja armsad... Ja kõik andestatud, mis elus olnud paha neil...
Aga miks on nii, et soojus ja mõistmine tuleb alles hiljem... kui hinged on lahkunud...
Olen õnnelik, arvan vähemasti, et lähedased hinged on rahulikud läinud oma teed...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar