Blogi live peokene

    Minu blogi ongi 20 aastane  🥰

Uskumatu, kas ei ole?

Isegi AI teadis, et minu blogi on üks vanemaid Eestis, kuid samas pani ta täna nii pange - juba minu sünniajaga ning faktidega, ´mida ma ei teagi ega ole olnudki mu elus. Vähemasti selles elus. Oi , me saime naerda, kui Valev ette luges AI-d 🥰

Lõpuks oli AI-l tohutult piinlik, soovis ka karistust, näiteks 10 sekundilist vaikimist tema poolt...

Seega, jääge ikka AI-le peale. Oma sünniaega peaks ikka teadma inimene ise. Kuigi Valev suhtles n ö oma AI.-ga. ´Arvan, et minu AI oleks natuke teistmoodi õigemini suhelnud...

Pidu oli küll pisike, Ma olen natuke pooltõbine... Üle aastate... Aga kõikidel on hea meel , et saime tähistada seda tähtpäeva. Mirjam tegi torti,

Video on montaažis.

 

Olen Naine

Kas naiselik väärtus on või ei ole sinu enda sees

Kas naiselik väärtus on või ei ole sinu enda sees - see küsimus siis mul, kui näiline takistuste jada ilme ees... Kuid armastan lihtsalt Naine olla. Kas sina ka, armas Naine, armastad Naine olla?

Tule oleme koos Naised Ületame kõik nähtavad takistused 28.,02 -. 1,03 Pärnus. https://www.facebook.com/events/1221901816538201

Mehedki on oodatud kaasa mõtlema ja rääkima

 

Ma vist ei muutu kunagi! 🤣 Aga tantsin edasi 😉

Esimest korda elus sain ühe moosimisega hakkama! Praegu ma ei kahetse, et tegin elu asjades väikese muudatuse. Nimelt vahetasin ära internetipakkuja, mida ma kunagi ei ole enne teinud. See tuli välk-pauk, kusjuures ma olin seda päris kaua mõelnud, uurisin hindu ja... Elisal oli vististi mingi kampaania, mind püüdis eelmine kord linnas käies müügimehest noormees Markus kinni. Suhtles normaalselt, sai minust enam-vähem kõik aru.

Täna käis tehnik Jaanus, kellele meenus 40 aasta tagune film "Ratastoolitants" ja tundis mind ära. Mul on tunne, et ma vist ma ei muutu mitte kunagi, ükskõik mu värvi mu juuksed on jne... 😀

Nagu ma aru sain, et vahepealse ajaga ta ei olnudki minu eluga kursis. Ausalt öelda jumala lahe on mõelda, et üks "Ratastoolitants" on siiamaani meeles! Nüüd võiks ju ise teha "Ratastoolitantsu" teise osa! Minust kui hästi meeldejäävast kujust. Kõik on võimalik!

Heakene küll, tants tantsuks, aga uus internet praegu küll toimib väga hästi! Ma püüan ikkagi areneda, ka tehnikaga ka 😀 Tehnik oli hästi sõbralik ja seletas kõike, mida ma küsisin. Ja mina sain jälle natuke targemaks tehnilisest poolest 🙂

Ega mina ka ei tea, mis on minu järgmine väike samm elumuutustes, aga küllap see tuleb! Ja ainult heaga! Mul on hästi palju soove ja unistusi, et teha elu muutvaid samme. 😉

Imeilus talvepäev

Sain 2 korda laulda sünnipäevalaulu, mida laulan alati suurima rõõmuga. Täna on mul kahel kallil inimesel sünnipäev. Üks neist on Mamma. Mul on väga hea meel, et sain ikkagi tema juures ära käia. 

Hommikul oli natuke närvikõdi, et meil ei lähe üks auto käima, et jääbki minemata, õues on ju külm... Ka autole. Siis hakkas tuttavate tuttavate taga ajamine, kes saab appi tulla. Lõpuks leidsime väga õige inimese, kelle peale ma kohe ei tulnud... Tegelikult kõik lõppes või algas õnnelikult. Sõitsime välja ainult kaks tundi hiljem planeeritud ajast. Ja koju jõudsime täpselt õigel ajal, või paar minutit hiljem. 

Käisin ka lastelastega mängimas 😀

Ja hommik hakkas väga ilusate sõnadega... Iga hommik võiks hakata nii ilusalt peale! See tekitas tunde, et headus ja armastus on maailmas alles, kui ise annad võimaluse, et seda näha 🥰

Terve tänane päev oli väga armas! Aitäh, kes olid tänase päeva tegemisel kaasosalised! 🩷

Mõnus laupäev... aind saunata

 

Jälle laupäev. S.ai koristatud. Sai endale võetud... 

Taas mõtted, mida blogida kavalalt, et mu elu on ausalt lugejate silmis, samas pooled asjad jääksid siiski mu enda teada... Nagu peaaegu 20 aastat... 😉😍

Uus nädal toob kaasa mu blogi 20 aastase tähistamise. Minu jaoks on ammuilma uskumatult lahe ja suur loomine. 

Minu meelest omanimelisest e-aadressist saab varsti 9 aastat. Pean veidi tuhnima blogi ajaloos, siis saab kätte ka päevagi - kuid kui see on oluline...  

 Aitäh Margus Veisveerele, kes tookord julgelt oma nimega lehte tegema ja siiani on toetanud. See soov, et muud e-aadressit oli ammu, kuid olen juba selline, et vahetevahel vaja kellegi tõuget, et tee ometi oma soov - otsus ära. Me pole Margusega tänaseni päriselt kohtunud, usun aga, et täpselt õigel hetkel kohtume ...  

Kõik on võimalik.

Sel aastal. 

Aga jah, täna duši tulles mõtlesin, et saun puutub tänasest päevast, oleks oma saun. Mulle meeldis külmaga saunalaval istuda... Unistada tasub ikka ja alati. 😉 Ka siis, kui mõni probleem tundub lõpmatu nõiaring... Unistamine annab vähemasti naeratavalt jaksu juurde lahendusi...

On tänu mul kuuma dušši eestki 😍, mis olemas on.

 

Sain käpikudki kätte

Mine bussiga linna, saad ka käpikudki kätte. Autosõitude ajal ma ei mõtle ka neile.  

Tore on talve naudita. Kui bussipeatuses bussi oodates sajab vaikselt lund... Ning tunned, kuidas enda seeski muutub rahulikuks.

Hommikul korraks oli masenkas peal, et ei lähegi kuhugile... Ka mina võin vahel vajuda kuhugile auku, olla tujutu... Jah, on küsitud enne ja nüüdki, mis nüüd sinuga, kas sul ka masenkas - ei või ju olla... Olen siiski vaid inimhing. Aga ma ei lase raskel tundel pikalt võimust võtta. Korraks olen selle tunde sees, mis mulle tegelikult ei meeldi, lasen selgemaks seedida, ja ütlen , et aitab küll, lähme nüüd edasi, leian lahendusi... Kulgen rahulikult edasi.,.,      See on kergem. Kuigi lahendused tulevad pisitasa. Terve elu koosneb lahendustest. Kui hakata niipidi mõtlema. 

Hetkel olen endale tänulik, et käisin end tuulutamas. Hoopis parem ja värskem tunne on.

Tänulik olen ka Jaanale.

 

Talveöö akna taga

Eile õhtul lasin mõtetel voolata lihtsalt. Tahtsin endast aru saada... Vaatasin aknast välja. Imeline talve hilisõhtu...

Hakkasin vahelduseks rahulikult maalimaa seda talve valgust pimeduses... ,Maalimisöö oli nauding. Magama sain üle kesköö... 

Aknalauale maalisin väikese küünlaleegi kodusoojusest..See  léek annab soojust ja armastust.

 

Olen Naine...

 

Olen Naine, kellele kinkis sünnitrauma  imelise vägeva  elu. Olen selle eest ausalt väga tänulik. 🩷

Olen Naine, kes on tüdrukueast teadnud, ett soovin olla, kes olen. Ja mitte keegi teine, kes ma ei tea ega  saagi olla. 🩷

Olen Naine, kes kogenud puudega maailmas energilist universumit, mis on mind hoidnud iga hetk. 🩷

Olen Naine, kes kulgeb printsissina lihtsalt oma teel. Eluteel, milles on olnud keerdkäike, kuid ka palju rohkem rõõmsast otseteed...

Olen Naine, kes jätab alati ühe sammu astumata suure suure õnneni. Siis on veel kuhu astuda. 🩷

Olen Naine, kes ongi õńnelik. Ma ei mängi õnneliku olemist.     Ka siis, kui nutan - seegi, et võin nutta patja on õnn. 🩷

Olen Naine, kes on tundnud tohutult hingevalu ja muresid. Ja ikka aimanud, et valu saab kord otsa... ja nii ongi ning siis tuleb uus probleem... Naisena usun, et nendeta ei teakski, mis on õnn päriselt. 🩷

Olen Naine, kes ei tea takistusi, kuigi takistused võivad olla iga päev minu ees 🩷

Olen Naine, kes võtab tõsimeeli tavalise erilise naisena. Kuigi on ka hetki, kus nähakse mind puudega vaesekesena, kes ei saa ju hakkama... Ma ise arvan teisiti. Naised vajavad abi millegiks koguaeg. Mina vajan abi pisut rohkem.´Naised on kõik erilised, samas tavalised. 🩷

Olen Naine, kel pole veel autot, kuid on ratastool, millega ületada vabalt ja kiirust. 🩷

Olen Naine, kellele meeldib lennata. 🩷

Olen Naine, kes püüab maalida oma elust teose, mis meeldib kõige rohkem mulle endale 🩷

Olen Naine, kes lihtsalt armastab kõiki ja kõike.  🩷

Olen Naine, kes ei salli lihtsalt üle kohust ega vägivalda, laos lollust.

Olen lihtsalt Tiia, kes julgustab ja inspireerib vahetevahel teisi Naisi ja Mehigi oma eludes kohal olema. 🩷

Ehk on minu loostki veel miskit rääkimata või kuulmata, siis tule juba 28. veebruar - 1. märts Pärnu Suurele Naisteseminarile "Kõik on veel võimalik" Mul endale kui Naisele on super au ja armas olla tuntud Naistega laval ja öelda, et´KÕIK ONGI VÕIMALIK. Minu unistus, et puudega ja puudeta Naiste maailm sulandubki üheks tervikuks 🩷 Seda ka Meestele 🩷

Kohtumiseni Pärnus 🩷

Mu blogi 20. aastapäev

 

31. jaanuaril ma tähistan omaenda kodus blogi 20. aastapäeva, õige päev on 29. jaanuaril. Mõned lugejad on tahtnud minuga seda päeva tähistada väikese peoga. 

Saan aru, et kõikidel on palju tegemisi, käimisi... Mina ise olen natuke lohe olnud, et ma ei ole pidevalt head reklaami teinud, aga ei ma usu et sedapuhku oleks rohkem huvi olnud, et blogi Live'le kohale tulla... Võib olla tuleb kuskil suve poole mõni sündmus, mille raames saab ka seda blogi olemust tähistada.

Kuid mul ei ole midagi selle vastu, kui väike peokene-sündmus saab teoks kodus! Enamus postitusi on ju kodus tehtud! 

Soovi korral võib blogile väikese kingi kanda südame järgi, et ma saaks kevade poole blogida hoopis Dubaist või ka Madridist! 😉😎😎 

Arveldusarve number on: EE514204278613641118 Tiia Järvpõld

Võib ka koha peal peo päeval poetada laeka 💖

Ootan kõiki peole! 

Suur aitäh ette, et ikka veel loete mu blogi 😊

💕

 Video tegemise apsakas või siis ka ei ole - olen ju Naine

Kõik on veel võimalik https://training.carmenpritson.ee/koikonvoimalik

Rõõmsakohtumiseni Pärnus 28. veebruaril - 1. märtsil.

16. jaanuaril 2026 üks mõte sähvatus Loo kultuurikeskuses näitust üles pannes...

 

Printsessi kleit

Käisin eile ka Sauel, sõbranna Liia pool. Kuna Liia on hea proff õmbleja, siis ma palusin tal mulle õmmelda üks lavakleit, et olla veel rohkem nähtamatu või vastupidi (võtke kumbapidi tahate). Mina ise arvan, et ma olen selles kleidis oma mullis sees, mis peaks lõhkema! Ma nägin omaenda uue kleiti sündi, algusest peale! Sõna otseses mõttes, kleit sündis minu silme all, 6 tunniga! Loomulikult Liiale jäi nokitsemist veel küllaga.

Mina avastasin 58 aastaga õppinud triikimistehnikaid ära... Minu vabandus on see, et ma ei ole proff õmbleja ka, tavalist triikimist olen palju teinud.  Mul ei ole ka sellist triikimismasinat ega ka mängutriikraua moodi külma triikrauda! Aga minu jaoks oli see ahhaa-effekt! 

Niisiis, kleit tuleb väga-väga minulik! 

Kleit on vahelduva tooniline, nagu mina!

Kleit pole mitte joonlauaga mõõdetud, nagu mina, kes ei mahu raamidesse! 

Kleit on väga kiuslik, nagu mina! Alati võiks parem olla!

Kleit on väga seksikas, nagu mina! 😂

Sellist kleiti ma ei oleks mitte mingil juhul poest leidnud, ega mujalt!

Eks me näe, mis on kõik selle kleidiga võimalik! 😍

Aitäh Liia ka naistejuttude eest, mida me õmblemise ajal rääkisime! 

Ka kõige väiksemad asjad nagu uue kleidi õmblemine ja naistejuttude ajamine on tegelikult elus üliolulised, et olla naine ja olla kohal hetkes. 😊

Kleidi pilti ma ei näita veel, kujutage  ette ja äkki kunagi näete ka! 

Kõik on võimalik 😉

                                                              Ja see kleit ei ole see kleit 😀

Lool eile

 

Loo Kultuurikeskuses tegin ühe loova näituse "Armastus värvides", mis on tänasest 2. korruse koridoris näha. Meid Hannaga aitas keegi härra maale üles riputada. Ma tõesti ei tea, kes kultuurikeskuses on ja ma ei tea ta nime ka, aga härra oli imetore. Ta rääkis väga elavalt ja säravalt, et ta teeb ise fotosid, näitas meile ka väga ilusaid pilte loodusest. Suur aitäh talle abi eest! Ja heade sõnade eest! 

Näitus sai üles. Kuid mul on teist korda elus tunne, et ma ei teinud päris näituse tööd. Midagi mulle endale ja ka Hannale jäi nagu puudu... See võis olla tõesti avamine või kultuurikeskuse tavaline argielu, aga ma ei näinud peale selle härra mitte kedagi! Ja see oli päise päeval. 

Ma ei ole pahane, ega ka nukker, aga see eilne tunne minu sees on hästi kummaline... Kui selliseid näitusi peaks rohkem olema, kus ma lihtsalt panen maalid kuhugi ning kui ma ei saa vaatajatega otsekontakti, siis mul hakkaks lihtsalt igav näitusi teha! Täpselt selline tunne mul oli, kui mitte enam Lool, aga juba Sauelt hakkasime kodu poole sõitma. 

Ma siiski loodan, et kui lähen märtsis näitusele järgi, siis ma kohtun ka mõnede Loo inimestega! 💕

Homme Lool näitust ülespanemas...

 Sedapuhku  avamist ei toimu. Näitus jääb Loole märtsini.

Kass Bongo püüdis laest valgusetäpi külmkapil

 

 On hetki, kus särava naisena sooviksin hüpata sellest süngete varjude maailmast kaugemale... On hetki, kus tunnen, et ma ei tahagi enam särada...

Mina olen õnnelikult särav...

Kui samas on kuskil keegi, kes võib olla väga õnnetu ja särata... 

Täna rääkime koguaeg, et õnnelik olemine on meie endi teha. Pea alati ongi lõppude lõpuks see nii.  Alguses tundub see võimatu välja kutse olla jamade ja probleemide karussellil veel rõõmus. Õnnelik. 

Samas on ka säraval inimesel palju seda, mida ta tegelikult ei räägigi kõvasti. Leiab lahendusi. On tänulik, et suudab kõige hullemas välja tulla. Soovides ise seda. 

Elu on juba kord selline. Naer ja nutt on...

Ja kui mina olen õnnelik, ja kui keegi on samal ajal õnnetu, siis ei saa mina lõpmatult  ka õnnetu olla. Võin olla kurb ja mõistev. Võib ju olla, et minu rõõmu sära vajab just õnnetu...

---------------

Pilt mõni aasta tagasi tehtud.  

Kõik ongi veel võimalik

 Kohtumiseni 28. veebruaril - 1.märtsil  Pärnus 💖 

Täpsem info siit https://training.carmenpritson.ee/koikonvoimalik

Hea, aga...

 

Käisin maale postitamas. VDMFK  soovib, et kunstnik saadab uued tööd neile pea kontorisse. 

Postkontoris ma polnud aasta käinud. Ma kogusin eelmise maalid ühte paki... Postkontoris saime Hannaga suure hämmingu osaliseks - kui ise e-keskkonnas vormistada paki saatmine, siis on poole odavam, kui lasta teenindajal seda sama asja vormistada. Ka pisut keerulisem... Me Hannaga ei olnud selleks valmis... Kodus vormistades oleks vaja kaalu või siiski minna postika pakki kaaluma ja sildi peale saama...

Ühesõnaga, keerukas süsteem. 

Teeme inimestele mugavamaks tugitoolist tõusmata. E-elu 😆

Koondame töökohti... 

Saan aru, et e-maailm areneb ja muutub, kuid... Vanasti olid postimajad ka suhtlemiskohad, eriti vanematele inimestele... Mullegi  tõi postimees pidevalt kirju koju...  Samas postitöötajad, kes on vanemad juba, neil on vast suht keeruline miskit uut õppida... Kuigi jah, kõik on võimalik.

Ja kui kõik hakkaks looma, näiteks maalima, siis oleks veelgi keerulisem mul omanäoliseks jääda ja ka maale näiteks müüa...

Sellised mõtted täna.

Aga postkontori teenindaja Maire - laual oli sellise nimega silt - oli hästi sõbralik ja abivalmis. Hoidis ust lahti sisenedes ja väljudes meile.

Hea oli ka taas üks kord päevas süüa. Söömas käia. 

Viimasel ajal sööngi korralikult kord päevas. Ja on hea.

Hea oli üle nädala jälle õue õhku hingata.

Tänaseid postitusi...

 

... kirjutasin täpselt nii nagu pildil näha. 

Nii olen kirjutanud blogi varsti varsti 20 aastat. Mitte küll iga päev. Arvan, et iga nädal küll. On päevi, kui postitan mitru postitust.

Tänagi mitu posti, ust.

KÕIK ON VÕIMALIK on juba 28.02 - 1.03 Pärnus.

Enne seda soovin ise teha oma BLOGI LIVE peokese. Et tähistada blogi 20 aastaseks saamist.´31. jaanuaril. 

Ma ei tea veel, kui palju on huvilisi, kes soovivad peost osa võtta. Tean, et mõni juba ootab juba ja küsib ka täpsemalt.

Palun anna märku julgesti ja hästi kiiresti mulle, kui soovid tulla . Ootan homse, 12. jaanuari kella 23.23-ni. 

Ms sa ka otsustad, tulla või mitte tulla, palun kirjuta mulle, miks loed mind ja kui sageli. 

Ja võid teha südamehääle järgi väikese kingituse näiteks minu a/a  EE514204278613641118  

Tuhat tänu ette, et sa juba loed mind edasi. 

Mina jaksan ja tahan kirjutada ikka ja alati.

Julguse inspiratsiooniallikas

 Võin olla julguse inspiratsiooniallikas ka siis, kui vahel kukun... või kui arvan, et olen väike hallhiirekene interneti sügavuses oma pisikeses kodus üksi olles. Ikka jõuab  kellegilt sõnum, et olen julge hing. See paneb uskuma mind, et mu üks eluülesanne ongi kulgeda julgelt ja jagada seda julgust teistelegi. 

 Me, Naised kui ka Mehed, võime olla üksteistele Elujulguse allikad. 

Kohtume julguse teel.

Kõik on võimalik💖💕  

Kahetsust on või ei olegi

Ärge jääge kahetsemisesse kinni - Elu on selleks liiga lühike. Armastage - KÕIK ON VEEL VÕIMALIK

Kas naine on hea olla

Olla oma elu printsess võiks olla iga naise unistus - kuid olemegi oma elu printsessid, kui ei leia takistusi, et mitte olla... Naine muuta enda elu imeilusaks muinaslooks, milles kaovad järjekindlalt takistused... ükskõik, mis raskused ja probleemid ette tulevad. Kõik on võimalik

Eilse õhtu mõnulemine

Üks väheseid talveõhtuid oli eile, kus ma saan nii mõnuleda, sooja teki all jahedas toas …

Sest iga  õhtu mul pole käepärast abistajat, kes  abistaks mind nii mõnusasti end istuma seada. 

 Sokidki jalas.

Üksinda olles olen paljajalu.´Ka külmaga... Elamine pole praegugi soe, õues ju miinused... Aga paljajalu saan toimetada, ka blogi kirjutada hetkel...

Eile sooja teki sees mõtlesin palju, ka blogi 20 aastapäevale, mis ju jaanuari lõpus on. Soovin siiski pisutki tähistada seda 31. jaanuaril... Homme sellest täpsemalt. 

Nüüd poen voodi. Teki alla sooja... kuigi und ei ole veel raasugi...

Sigri-migri õnnekärg 2026

 

Eile kui ei olnud pool päeva ja õhtut internetti, siis oligi hea aeg jälle joonistada-kirjutada-unistada-misiganes õnnekärge 😀 Või soovidekärge. 

2025 soovid täitusid ma arvan, et 80%, mis olid kärje peal! Väga-väga hea nipp, et kirjutada soovid unistused omavahel läbisegi põimitult üles ja pane seina peale! Meie elus ei saa olla ainult üks eesmärk.

Võib olla, aga iga päev on väikesi asju, mis viivad ühe asjani. Ja kohe algab teine. Kõige suurem minu meelest, mida ma ise soovin iga hetk - on ikka armastus. Ja siis hakkavad ka kõik muud sujuma.

Mul on tõesti 2 päeva olnud vahelduv nett. Ikka juhtub! Kuid ma jäin hoopis selle peale mõtlema, et kui ma olen üksinda ja kui telefon, elekter, internet ära kaob, siis mitu päeva läheks aega, kui keegi hakkab mõtlema, kuidas Tiia hakkama saab... ? Mina ise ei karda, aga tegelikult see on päris suur küsimärk... Ja ka mitte ainult mina, vaid kõik need kes üksinda elavad... Mõelge! 

Aga soovidekärjel ikkagi kõik hea on võimalik! 😊

See talv...

 Vahva, et lõpuks on siiski lumi... Külm... 

Jälle igatsus ahju või kamina järele...  Mõnsa oleks istuda tule ees... Kindlasti oma majas on vähemasti kiamin ja siis olen ka puudega, ihhii ...  Küll see unistus varsti täitub, et mul omal võlumaal majas kamin puudega...  Silme ees juba on...

Kõik on võimalik. 

Meenus aastaste tagune pilt, kus unistasin ka... Siis siis olin... vist ka 25 nagu praegugi... Mu hing tunneb nii... Pilt tehtud 2007... Mul muutub ainult juustevärv.  

Kõik on võimalik.

Ka see on võimalik, et täna polegi nagu midagi teinud... Seesugune tunne on mul. Aga olen päris palju teinud... Kaotan tasapisi päkapikkude jälgi, aastavahetus saab taas argipäevadeks... Iga tavaline päev võib saada erilise tähenduse... Kunagi hoopis hiljem... 

Mõni päev meenub ning paneb ikka  jälle aastas korra mõtlema, et ehk oligi toda pisarate rohket päeva vaja, et jõuda tänuga praegusesse hetke...  Kes teab või aimab, mis mõtlen ja mis oli aastaid aastaid tagasi, see  teab ja aimab... kui tänulik olen hetkel, et  mu elus on olnud siiski kõik võimalik... 

Täna mõtlesin ka pisut rohkem oma lahkunud eksämmale  ehk laste vanaemale... Tal sünniaastapäev... 

Nii palju siis minevikust...

Tegelikult nooremana unistasin ma ka hästi suurelt ja palju. 

Kuid ma ei osanud ettegi kujutadagi, kui palju rohkem saan läbi keerdkäikude unistustele vastu. Et unistused saavad järjest teoks... kuigi vahel on olnud lõputu valu... ja siis siiski suurim õnn...

    Nüüdki unistan, aina  unistan... Kaminast ja võlumaa majast... Et siis oleks mõnsa soojas istuda vaadates aknast lumesadu...

Kõik on ju veel võimalik.

Nautisime Lõunakat

Väga tihti enne töötube või näitusi ma ei söö... Pole isu... Kogu energia läheb mujale... Peale tööd olen aga näljane... Täna ka nii. Mõtlesin küll, et lähen papa hauale, sest jõuluaeg jäi käima... Kuid olin tühja kõhuga... Tahtsin süüa. Sattusime Lõunaka hoopis. Palusin papalt andeks, pealegi tta hing on mujal... 

Sõime.  Kord päevas on ikka pagana hea süüa.

Nautisime iluuisutamise trenni.

Siis jooksime poodides. Otsisime sulgi taga. Sulgi läheb elus ka vaja.. Kõik on võimalik.

 

Pihlakodus Tartus

 

Täna siis tegi esimese töötoa sel aastal.

Tartus. Pihlakodus.

See kutse tuli me maalimisühingu kaudu juba eelmise aasta kuskil suvel... 

Oliv kohtuda sealse elanikega. Eriti jäi meelde vana daam, kes küsis küsimusi lõpuks hüvastijätuks võttis julgesti - rõõmsasti mu jala, mitte käe 😍   Mulle meeldib alati see tembukene. On ju minulik tervitus ja hüvastijätt - mu käsi on ju ometi jalg 😋

Usun, et suutsin taas saada silmad särama panna. Natukene argipäeva vaheldust tuua. Ka töötajatele.

Umbes kotlmekümne viie minutiga maalisin talveilma, mida sooviti. Samal ajal rääkisin enda elust. Kuid enne sain rahulikult maalida, sest Hanna rääkis mu eest. Tal oli täna kahekümne esimene näituse töö minuga, ja ta teab täpselt, mida öelda tahan järgmisena. Olen ammu Hannale naerdes ütles, et hakka minu eest rääkima... Lihtsalt pean usaldama ja kuulama, energia peab samal ajal olema. selline ongi.

Mininäitus oli tund aega.,.. 

Huvitav või hämmastav on minu jaoks see, et pakkudes oma raamatut, siis öeldi, et neil on raamatuid, ei soovi... Aga siis kinkisin raamatut - selle üle tundus olema hea meel. Vähemasti elanikel. Ma loodan väga, et keegi loeb sealt paar ridagi ja usub nagu minagi, et 

                                                                              ÕNN ON OLLA ÕNNELIK