Kuulutus on oodatud... Mina ise venitasin. Polnud valmis kodu nägemas müügis.
Ma ei suuda ikka veel öelda, et panen korteri müüki. Ikka kodu...
Kuigi tean see kodu vajab ka uut kodutunnet, uusi inimesi...
Nagu minagi vajan uut kodu, uusi tundeid, uusi häid energiaid.
Nüüd on esimene samm astutud uue poole. Päriselt.
Seda sammu tähistasime Shereliga.
Mul ongi mõttes hakata tänu ja õnnega siit kodust minema... Ei pea kurvalt ega pisarais või üksõikselt joosta minema. Hakkangi tähistama igat kõige tähtsamat sammu, kuni tänu - lahkumispeoni. Et ühte koduust sulgeda ja teist avada. Teist, milles ma ei tea, mis seal saab olema... Aga tean, mis siin on olnud ja kõik see tuleb mu südames kaasa minuga ka uute koju...
Seda kirjutades juba on mul naeratused ja pisarad läbisegi.
Aga ma soovin siiralt tõesti, et siin kodus saab kõik - kõik hästi ja ilusti lõpetatud.
Et mul ei jääks tunnet nagu kunagi ammu, kolmkümnend kuus aastat tagasi Ravila tänava koduga... Siiani Ravila tänava majast mööda sõites on tunne, et seal jäi palju miskit pooleli... Kuid tean, et too päev, kui ma ei saanud enam koju sisse, sest ema oli luku vahetanud... on mu elu olulisemaid ja paremaid päevi. Selle olen väga tänulik praegu. Muidu ma poleks just siin praeguses hetkes Tiiana, kes ma olen. Kuigi mu elu algas tohutute pisaratega ja enda süüdistamistega, et igatsesin vaid omaenda elu ja armastust, peret... nagu iga teine noor naine...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar