Naljatilk on hea olla !!!

Hommikul veel ei teadnud, mis teen täna. Õhtul nüüd tean, et oli hästi asjalik ja imetore esmaspäev.

Jõudsin linnaski käia. Linnaretk andis tõelise positiivse energialaksu. Seda vajasin juba mitu aega... Tundsin seda, kuigi püüdsin iga hinna eest püsti püsida. Naeratada. Oli aga kohutav väsimus, peavalu...
Enda jahmatuseks olin tõesti liimist lahti. Ma ei uskunud liimist nii suurt lahti olekut... Ühesõnaga, imestan nüüd ise, kuidas kokku ei kukkunud. :)

Aga küll on hea, et oskan iseend tunda ja õigel ajal abi otsida inimestelt, kes võivad ja saavadki aidata :)
Iseend tunda on tõeline oskus. Ja mitte vaid "süüdistada" ümberringi inimesi ja puudusi... Vaid mõelda nö uskumatule, mis on tegelikult usutav, kui natukenegi iseendaga töötada :)

Siis nägin juhuslikult sõbrannat Lyd tütredega ja lastelastega. Jalutasime läbi Anne linna koos. Lahe oli!!! Kuidas aeg on lennanud! Alles see oli, kui meil Lyga olid väikesed lapsed... Nüüd on meil lapselapsed. :)
Ja siis mänguväljakul helistas mullegi mu tibu :P:D Muidugi kogemata sai emme mobiili kätte ja... Kihvt hetk oli:: kaks vanaema mänguväljakul rääkivad oma lapselastega :) Need vanaemad käisid koos keskkoolis ja nii edasi...
Nii armas oli üle aastate näha Helenatki, kes väikese tüdrukuna minu pool sõi kommikausi tühjaks, sest tal olevat kõht tühi. Istuski diivanil kommikauss jalgade vahel ja sõi komme... Me Lyga kohvitasime köögis. Jätsime lapse tuppa mängima... :)

Elu teeb ringe sajaga!!!

Koju tagasi jõudes leidsin postkastis INNOVE järelpärimise. Paluti projekti parandada. St on hea enne, et projekt jõuab lõppvooru. :) Nii et päris mööda meie projekt ei olegi... :P
Olen projekti elukäiguga suht rahul.
Kuigi
mõni asi projekti raames, mitte isegi taotluses, võiks olla palju paremas seisus...

Õhtu otsa naersin. Lihtsalt lõkerdasin. Vabalt. Muretult. Kõhulihased on valusad nüüd.

Homsest pole ehk ei ole mul neti. Mul on hetkel rahaline keerdolukord. Pole hullu, elan/elame üle!!!

Tänasest päevast jääb meelde mulle ühe olulise inimese Toomase ütlus:
"Sa pole prügikast, oled Tiia suure algustähega"

Küllap suudan elada elu õppides seda, mis mulle meeldib. Tean väga hästi, mis mulle meeldib ja mille poole sihin :)

Naljatilk olen ka, sest vahel on naljatilk hea olla!

Vihmalõhn

tungib aknast sisse. Oli ka natuke äikesevihma moodi. Erika igatseb äikest. Ta oleks siin praegu õnnelik :)) Kuid teda pole praegu siin...

Mina jõudsin juba vahepeal arvuti ja teleri kinni panna. Äikese pärast. Hakkasin juba kartma...

Praegu sajab.

Minuni jõudis teadmine, mis lõhnaga lõhnaõli endale soovin. Vihma lõhnalist. Olen aastaid omaette juurdlenud, mis lõhn sobiks mulle. Välja mõtlesin just nüüd!!! Suveõhtu vihma lõhn ;):) Selline õrn ja värske ja soe ;)

Kust sellist lõhnaõli müüakse?

Ja kallis oleks?

Kingiksin iseendale nt kunagi naistepäevaks :D

Sest kingijat mul ju vist ei ole...

Olen vist segi kamminud!

Mu juhe on tõesti koos. KUI mõelda ainult muredele ja jamadele, mis sajavad aina tormina kaela, siis võib ju tõesti ühekorraga hulluks minna. Hullu mind pole aga vaja ennekõige iseendale. :)

Seega tuleb mõelda muule.

Laulupidu oli võrratu ja võimas.

Telerit piilusin päev otsa. 10 tundi. Minu puhul on saavutus. Sest ma ei vaata telekat üle paari tunni pävas, pigem on teler taustaks. Taustaks parim on aga raadio. Ega tänagi minutist minuti ei vaatanud.

Peo lõpp tõi mullegi rõõmupisarad silmi. See ühtehoidmine! On õnn, et meil on LAULGI. Laul, mis toob ja loob üksmeele ning teadmise, et Eestimaal on vahva ja hea elada. Mitte kõik ei ole meil halb ja lootusetu nagu on harjutud virisema. Unustades, et ühtehoidmises ja üksmeeles peidub jõuvõlu muutmiseks elu - olu paremaks. Lootusrikkamaks. :):):)

Sõin jäätist

ja piilun päev otsa telerist laulupidu. Hommikul 10-st rongkäiku. Magasin hästi rahulikult kella 10-ni :)

Süüa ei tahagi. Mul on vist siiski deprekas. Püüan küll eitada seda. Ega muidu ei oleks suutnud kahe päevaga kilo jäätist hinge alla panna. :P

Rahateema ajab tõesõna hulluks.
Enda meelest lõpetasin ühe asja heaga, kuid ... eksisin , kahjuks. Hea ei olegi hea... Hästi küsitav on, kas asjaajamiste rida on päris õiges järjekorras. Hetkel tundub küll, et miski on peenelt viltu...
Avasin, et asjaajamiste kirju ei saadeti pühapäeviti. Jälle eksisin. Igatahes seda ilusat pühapäeva rikkus kiri ära...

Lootsin, et pisi puhkus, mis eile ja täna mul on, annab jõudu juurde uueks nädalaks keeruliste jamade lahendamisteks...

Enne postkasti vaatamist, mõtlesin hoopis muudele eluküsimustele. Hetkel on meelest läind nad...

MAA JA ILM :)

Päris üksinda kodus olen arvatavasti homse õhtuni. Koristasin elamise korralikult. Laupäeviti ikka tehakse koristustöid :) Isegi pesu kuivas mõne tunniga õues ära. Nii, et isiklik abistaja sai pesu tagasi tuppa tuua.
Süüa ma eriti ei teinudki täna. Õhtul lubasin pannkooke jäätisega.
Sõin.
Tegin järelduse:
ostes meie poes, tuleb odavam, hakates suitsetama pakk päevas, kui süüa kilo jäätist :P
Järeldust mind ei ahvatlenud sugugi.
Soovisin südamele täna tõesti jäätist. Olen kuidagi pinges. Magus maandab pingeid ;)

Silver ja Bongo heinal mamma juures. Bongole on seal kaheksa kiisusõpra :D Usun, et Bongo saab end hingetuks möllada. Muidu kodus läks igavusest hulluks :P

Ühe silmaga vaatan tantsupidu MAA JA ILM. Teleris.
Vahva on.
Vahva ei ole see, et mind pole Tallinna Lauluväljakul. :( Järgmine kord pean olema kiirem otsustaja. Alati ei saa mõelda sellele, mida ei ole, et minna. On asju, mis võib näha ja kogeda elus kord. Ainult ükskord. Siis tulebki teha / minna ja lihtsalt olla kohal. Olgu mis on. Tulgu mis on.
Minna ja teha nii kaua, seni kuni saab vähegi teha ja minna.

.................................................................................................................

Ongi läbi.
Lahe tantsuetendus oli :)
Istusin lõpuks teleri ees. Limpsisin jäätist. Vaatasin... Tundsin mõnu. :)
Ma ei arva aga, et telepilt suudaks tuua kõike õhust koju. Võib - olla tähtsama ja suurema osa peost, kuid pisemaid pilte mitte... Mõtlesin minagi, kuidas saab Lauluväljakul tantsupidu olla... Tundus, et saab küll :)

Usun, et Eesti rahvas hoiab siiski kokku.
Usun, et Eesti noored on asjalikud, töökad ja peohuvilisedki.

Siin, Kaagveres tuleb vahel küll masendus peale. Kui hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni on noortel inimestel alko ja suitsu teema... Siis mõtlen, kas elus tõesti muud enam noortel polegi...

Selleks ongi vaja erilisi ühtehoidmispidusid Eestile, et hoida alles usku, et maailmas on siiski palju headki :)

NB!

Tänasest on minu blogi ka inglise keelne :)

Ära tegin!!!!!!!!!!
Mitu aastat võtsin hoogu ja mulle isegi soovitati sadu kordi, et kirjuta inglise keeleski. :)

Pean ainult inglise keeles kirjutamist harjutama. On ununenud...

Loodan, et inglis keelne blogi saab aja jooksul loetavaks :)