MUL ON UUS KALLIKENE :) Paar tundi juba... või alles... ;)

Mulle tehti suur üllatus :)

See siin on esimesi kirjutisi uue kallikesega...

ÄMLIKLILLIA ÕITSEBKI

Ämbliklillia hakkas õitsema :)  Paar tundi tagasi ei olnud veel õis lahti... Sain ka just põrutava hea uudise kuulda... Vaatan külmkapile ja imede ime - lill õitseb !!!!!!!!!!

Heast ja halvastki, mis on ka lõppkokkuvõttes hea

Olen kaks tundi täna öösel maganud. Kuid ega ma magada praegu päeval ei viitsiks... Kasutan juhust ja olen sõbra Allari arvutis.

Enne, kui meelest läheb blogida, eelmine kord juba läks meelest... siis mul on kaks head uudist. Mõlemad uudised on umbes nädala aja vanused. Nii et suht värsked :)

1. uudis. Minu raamat "Ärge lööge mind enam" saab vene keelde :) Selle tõlketöö võtab käsile Tatjana, kes kohtas mind alles 15. juunil Olümpias THINK´i üritusel. Talle nägi mind väikese ja õrna tütarlapsena :) Ja THINK´i raamatust minu koolilugu lugedes hakkas mind lähemalt uurima ja piiluma :);) Luges mu raamatu läbi. Ja otsustas raamatu vene keelde tõlkida. Enne muidugi  küsis, kas on olemas juba vene keeles...
Raamatut saab lugeda praegu eesti keeles. Ise olen soovinud ja mõelnud inglise keelset tõlket.
Aga juhuseid pole olemas. Öelge, mis iganes. Juhuslikult, läbi häda ja jama sattusin ikkagi teist korda Tallinna. Tänu Ly juhuslikule vabapäevale. Juhuslikult nägi mind Tatjana... Kõik oli ju juhus :)
Juhus oli seegi, et helistasin murelikult Lyle, kuna soovisin shoki jagada. Nimelt, Silverile öeldi sõjaväe komisjonis, et ta kopsus on mingi asi.... Olin isegi tõesti veidi endast väljast ja soovisin lihtsalt teist õhku. Vähemasti sõbrannaga rääkida... (Tänaseks teame, et Silveri kopsus on  mingi soon valesti, seega sünnist saadik eripära. Arstid aga polevat sellist asja ennem näinud...)
Kas see kõik on aga juhus :)
Kunagi ei oska ju mõeldagi, mille heani viib halb...

2. Sebisin selleks kuuks veel ühe näituse. Võnnu kirikus on näitus üleval 15. juulini. Arvatavasti järgmine nädal teen väikese kohtumise ja lühiajalise näituse siinsamas Kaagvere külaseltsis. Oma trepikojas. Kuupäev ja kellaaeg veel paika panemata. Jõuab veel :)

Tegelikult viimasel ajal on olnud kohutavalt palju pingeid ja jamasid, mis on ikka lõpuks midagi head teinud. Vahepeal mõelnud isegi, kuidas suudan veel naeratada ja rõõmustada... Aga see olen ju mina.

Eile õhtul karjusin hääle ära. Päris tõsiselt. Täna aga tean täpselt oma soove. Ja ma ei suvatsegi alla anda!!!

Olen olemas juba lindudega

Olen täiesti olemas- ärge muretsege :) Ma avastasin, et nii mõnigi inimene on hakanud mind taga ajama. Lihtsalt ma ei ole läpakasse saanud. See ajab mind ennast närvi- nii palju jääb tegemata. Ehk ei jää tegemata, aga lükkub edasi.

Laupäeval juhtus midagi väga erilist. Hommikul ja õhtul. Bongo oli maal mamma pool suvitamas ja seega olid aknad lahti. Ja siis lendas linnuke tuppa, nii hommikul kui ka õhtul. Ei ole sellist juhust veel olnud. Aga õnneks nad pahandust ei teinud, lihtsalt lendasid sisse ja välja. Õhtune oli üks viis minutit hirmunud aknalaual; mina püüdsin temaga rääkida nagu linnuga ikka :D Aga kuidas linnuga rääkida, ma ei teadnud :P Siis ma nägin nii lähedalt ta silmi ja see oli hästi tore hetk. Ta nagu sai aru, mida ma talle räägin ja lendas vabadusse. Hästihästi lahe.

Võnnu näituse pildid ja uus maal

  Minu uus maal, mis tuli täiesti lambist laeplaadile. Kujutatud kividega kevadpõldu.

Võnnu kirikus.

Võnnus tegi pilte isiklik abistaja Ly. Isiklikku klõpsutajat Erikat ei ole ju enam. Ma loodan väga, et isiklikeks klõpsutajateks saavad Ly ja Signe :) Ja ülejäänud pilte panen kunagi kodukale.