Loodetavasti tuleb hullumeelne sügis :P

Tänagi on hullumeelne päev. Väga heas mõttes.
Välja arvatud veeta olek terve õhtupooliku. Praegugi ei ole vett. Vaja vett, et jalad õlivärvist pesta - nimelt töötasin uue maali kallal... Eile õhtul oli hullem: olin kuivalt dšussi all :D Meil uuendatakse veevärki, juba mitu nädalad teevad varahommikust hilisõhtuni maa sees töid... Pole hullu, küllap saab edaspidi parem vesi!

Täna läks projekt posti. Profilt projekti tegijalt väga positiivne vastukaja me projektile. :) Seega hoiame varbaid ja pöidlaid, et rahastaja ka mõistaks, et koolitus kriisi ajalgi on oluline.

Täna sai paika minu teise näituse avamisaeg: 17. november kell 17.00. Tallinnas. Täpsem inf novembri alguses. Kahjuks ei õnnestunud puhkepäeval teha... Nüüd aga on neil inimestel, kes tööl on, natuke aega ehk kuidagi tööaega sättida ja siiski tulla :)

Oktoobrist on mul usutavasti uus isiklik abistaja Reet ka. Sandra ja Margot ei kao veel kuhugile, kuid meil kõikidel tempo peal, et lihtsalt pidin endale mõeldes midagi välja mõtlema - ja parim on uus isiklik abistaja.

Ma ei olegi jõudnud teile soovida head sügist. Teen seda praegu:
valgust sügispimedusesse
ja
rõõmsat hullumeelsust ka!

Elus ja vist päris hästi elus

Nädalavahetusel olin Põltsamaal, psühhodraamas. Seekord oli kõige raskemad koolituspäevad, mis siiani on olnud. Samas ka kohutavad õpetlikud.

Täna sai Merli 15-ks! Aeg lendab imekiiresti! Uskumatult kiiresti...

Ja nüüd enne tudule minemist kuulsin hästi head uudist :)

Olen siiski rõõmus. Õnnelik.
Kuigi mõni päev veel tagasi mõtlesin, et lähen probleemide ahela keskel lihtsalt hullks... Hulluks minemine aga ei oleks raasugi aidanud... On hea meel, et säilitasin siiski külmanärvi...

Kas kuul kasvavad seened?

Kas kuul kasvavad seened?
Tänase päeva küsimus.
Naljatamisi.
Hoiaks lihtsalt aega kokku, kui saaks minna samaaegselt kuu peale ja seenele :D :D :D

Kõigele lisaks on ees oodata aja puudus...

Eile ja täna sai tehtud tõsist tööd ainult naerdes :) Loodetavasti kunagi on töötulemused avalikud...

Reede õhtuni olen kodus, siis jälle Põltsamaale. Psühhodraamasse.

Olen täiesti olemas:P Eile sain isegi Tallinnas käidud. Mella näituse avamisel Tallinna Ülikoolis. Kusjuures avastasin, et olen ikka VÄGA lollikene olnud, ja Tallinna linna ei tunne ma üldse. Avastasin, et üks tänav on lihtsalt teise tänava taga, ja üks maja on teise kõrval, ja nad on lisaks veel omavahel ühendatud:P Aga mina olen juba paar aastat käinud sellesama ühe maja juures IGAVESE ringiga. Nii et, päris tore on Tallinna linna tundma õppida. Kes ei õpi, see sureb lollina - kuigi, lollina sureme vist niiehknii:P Aga vahepeal on natuke aega antud õppimiseks.

Bussijuhid olid eile hästi lahedad. Ütleks neile hea meelega AITÄHH ! Päevane bussijuht ütles isegi: "Järgmise korrani !" Tõesti tahaks temaga järgmine kord ka sõita.

Eilne päev oli jälle hästi minuti pealt planeeritud. Praegu olen veel küla peal, kunagi ehk jõuan koju ka. Aga siis lähen varsti jälle ära. Nagu Ragnar eile öösel keset Tartu linna mulle ütles: "Ma arvan, et sa ei istu 80-aastaselt ka kodus". Arvatavasti nii lähebki ! Või ehk, lugege ühest vanahärrast, kelle käest on lihtsalt hästi palju õppida. Tehkem järgi !

http://www.boston.com/news/local/massachusetts/articles/2009/06/05/100_year_old_mass_athlete_still_playing_to_win/

Mu elu reegel siiski

Mu elu reegel siiski on mitte olla õnnelik ja uskuda, et lõppude lõpuks loksub miski väga paika. Alati, kui unustan selle reegli, tuleb kuskilt mingi hullult halb "pauk"...

Minu saatus vist ongi olla õnnetult kurb ning naeratada läbi pisarate.

Ma ei ole valmis blogima, mis juhtus...
Kuid
plahvatan varsti niikuinii, kui miski ei muutu :(

Minuga on tegelikult siiski korras... nii korras kui hetkel saab olla...