Blogi - pidajate avastamine

Minu interju teisele Tiiale:

Seekordne blogipidaja pole tuntud mitte ainult blogimisest, teda tuntakse ka mitmel teisel rindel ning nimega- ratastooli Tiia. Tere, Tiia!
Sinust on palju kirjutatud. Sa oled ise palju kirjutanud ning
korda saatnud vaatamata sellele, et Sinu pidev kaaslane on ratastool.
Nüüd on Sul näiteks Tallinnas näitus üleval. Sa oled jube tubli ja hakkaja, annad kindlasti paljudele oma eeskujuga jõudu.
- Räägi, mille kõigega Sa praegu tegeled, peale maalimise?
101 asjaga ja mitte millegiga vahel. Psühhodraamaga ja projektidega.
- Sa oled väga avalikult oma elust kirjutanud, oma lastest, abielust. Sul on ilmunud ka raamat „Ärge lööge mind enam”. Kas Sulle on avalikkust ette heidetud? Või vastupidi?
Jah, see on kahe otsaga - kindlasti on ette heidetud just valetamist, mida seal tõesti EI ole ning kiidetud vapruse eest. Ausalt öeldes, mõlemad variandid on rasked. Kuid usun, et tänu avalikult rääkimisele on suurenenud mu tutvus- ja mõistmisring. Perevägivald on raske teema kõikidele, mitte ainult mulle. Kuid sellest peab rääkima selgelt ja kõva häälega, häbita.
- Millise hinde annad praeguse aja puuetega inimestega abistamisele, toetusele? Mida peaks riik kõige kiiremas korras puuetega inimeste heaolu ja elukvaliteedi parandamiseks ette võtma?
B ... D vahel. Kuna ise kasutan isikliku abistaja teenust, siis kindlasti tuleks seda teenust oluliselt kättesaadavust parandada ja nii edasi.Tahaksin, et riik näeks igat INIMEST, mitte vaid puudega inimest. Ainult nii saab heaolu ja elukvaliteedi tõsta, kui inimene hakkab tajuma, et ta ei olegi ainult toetuste ja teenuste tarbija, vaid saab ka vastu anda.
- Olgugi et Sa elad iseseisvat elu, on Su kõrval abistajad. Mida teevad nemad ja mida Sa neil teha ei lase ?
Minu isiklikud abistajad teevad seda, mida mina ei saa teha või läheb tegemisega tohutult aega. Kindlasti nad ei tohi minuta mitte midagi teha. Kujutage ette sellist pilti, kui käed töötavad köögis, aga ise olete toas arvutis - mis välja tuleks :) Isiklikud abistajad on minu käed ja mu jalad ning kokku moodustame MINU.
- Sul on oma koduleht ja siis veel blogi, mis on blogimine Sinu jaoks? Ootad Sa oma blogis tagasisidet?
- Ma ei ole kunagi ootanud, vaid tagasiside lihtsalt on ja väga super vastukaja. Minu üllatuseks! Sest enda arvates kirjutan igavat igapäevaelu...
- Kui paljusid blogisid loed ja on Sul kindel teemavaldkond keda jälgid?
Ausalt - loen väga vähe teisi.

Paluks ka ühesõna vastused valik küsimustele, mida esitati näitlejatele saates "Inside the Actors Studio":

1. Sinu lemmik sõna? OK
2. Sõna, mis Sulle ei meeldi? Vihkamine - selles sõnas on kõik, mis halvab hea.
3. Lemmik kirumissõna? (tsensuurita)? Kurat küll!
4. Millist teist ametit tahaksid proovida? Mu lapsepõlve unistus - klaverimängija. Tegelikult mul oli mänguklaver ja mängisin "Juba linnukesi" ... Või peotants...
5. Millises ametis Sa ei tahaks olla? Mingis mehelikkus ametis ei tahaks kindlasti olla.
6. Mida Sa sooviksid, et Jumal Sulle ütleks, kui saabud Taeva väravatesse?Usun, et oled olnud õnnelik!
Suured tänud vastamast ja ilusaid armsaid hetki Sinu ellu!

Mõnus üksindus inimeste keskel ja MINA ISE

Oli hästi - hästi mõnus 1. advendi õhtupoolik. Kohtusin üle mitme aja Pillega ja käisin ka Luguteatris.
Seni, kuni ootasin Pillet Dorpati restoranis, olin üksinda. (Lihtsalt lasin Liisal mõni tund vaba olla.) Tajusin, et tahan mõnikümmend minutitki keset Tartut omaette olla. Seda ma ei saan eriti harva. (Kui Pille abistaja oli, oli meil sageli arutluse all minu omaette olemise saamine väljaspool kodugi...)
Niisiis, nautisin lattet ning mõtlesin häid mõtteid. Kõik halvad mõtted suutsin unustada.
Baaridaam (või kuidas iganes teda nimetada...) oli ime kena. Tõi latte lauda. Pani suhkur sisse küsides, palju soovin. Segas. Pistis joogikõrregi ilusti klaasi. Tipp teenindus! Kuigi mujal polegi ma üksi jäänud istuma laua taha, seetõttu ei olegi sellist toredat teenindamiskogemust.
Lõpuks käisin ka Dorpatise inva-wc´ski. Minu meelest Tartu linna üks paremaid, kihvtim ja mugavam inva-wc. Vähemasti minu jaoks. Mul tuli meelde, kuidas 3 aastat tagasi bussijaama wc - tädi soovitas, et minge sinna, on ilus ja hea... :)
Ma tõesti polnud Dorpati Hotelli poolele sattunud enne tänast.

Ja Luguteatris sain veel kinnitust omas loos, et kõige tähtsam ja vajalikum olen MINA ISE iseendale :) Olin kahtlema löönud neil päevil, kas mind ongi vaja kellegile ... Unustasin, et iseendale on mind vaja...

Selleks, et jälle tasakaalu leida endas oli mul vaja tänast õhtut :)

Et jälle naeratada :)

Käes ongi taas...

HEAD 1 ADVENDI!

EI taha...

... ma täna õhtul hetkegi üksinda olla. Kuid pean olema. On kõige tavalisem õhtu, pisut nukram ja valusam.

Sõin terve šokolaadi hingerahu saamiseks. Kohviga. Minulik rahustamisravim :)

Vägivalda ju ei saa väljamõelda... Vähemasti mina poleks seda suutnud...

Rohkem ei blogi sellest sõnagi.
Olen siiski valuga üksinda ja ma ei suuda rohkem valu kanda...

Küllap homme naeratan jälle.

Elav raamat

Arvan, et tänane kodanikupäev oli igati asjalik. Suhtlesin Lutsu Raamatukogus 20 noorega ehk nelja grupiga. 20 minutit ühe grupiga on küll minimaalne aeg olla põnev Elav Raamat, kuid loodan, et suutsin hõlmata palju. Maksimaalselt. Maalimisest sünnimomendini. Ainult noortel jäi aeg lühikeseks kohe seedida ja küsida.
Usun, et nad mõtlevad ehk hommegi tänasele tagasi.
Tegelikult küsimusi oli suht palju ning seinast seina. Väga siirad. Samas teada tahtvad. Mul oli hästi hea noortega suhelda. Tundsin Elavana Raamatuna end turvaliselt. Küsiti näiteks, kas luuletan ning kuidas minu traagika juhtus - kõik küsimused said siiralt naeratades vastused.
Samas kasutasin juhus ja avaldasin arvamust, et igas koolis peaks olema erivajadustega õpilane või ka õpetaja - see laiendaks maailmapildi.
Oleksin nõus edaspidigi noortega suhtlema. Hästi lahe töö see!

Muide, üllatav oli mu ümarlaual silt: Tiia Järvpõld, kunstnik ja koolitaja. Just viimane amet üllatas mind! Enda teadmata olengi saanud koolitajaks - jeessss :) Ise poleks veel seda ametit julgenud kõva häälega nimetada :P Küllap mu koolitus Lille majas jättis mulje sealse rahvale... Ma ei oska muud arvata!

Aitäh, Maarja, hea "tõlge" eest!
Taas tõdesin, et mu kõnedefekt ei sega ka kiiret suhtlemist/koolitust. Vajan ainult kiiret tõlget. :)
Veel käisin erakonna koosolekul.
Niisiis, oli väga töine neljapäev.