Mõtlen, kui paljud inimhinged on päevahetkede päriselt tänulikud? Igas päevas on ju head ja halba. Usun, et head on rohkem. Kuigi oleme harjunud halba nägema, tundma, kuulma ja nii edasi...

Täna jõudis näitus koju, mis oli Sakus... See hea. 12. juunil teen taas näituse pluss töötoa Maarja külas Põlvamaal. See  ka hea.  

Külas käidi ka. 

Sain tuttavaks Koerahärra Dzerryga. Kes küll ´Kass Bongole ei meeldinud või oli mittemeeldimine  vastastikune  või tahtis Dzerry Bongoga mängida... Mine võtta nüüd nende hingeelu kinni. Igatahes Bongo hommikust siiani kapi otsas, nüüd magab rahulikult. Dźerry sõitis koju Tallinna. 

Muidu on kotsa hästi sõbralik. Kuumus ajas lõõtsutama. Tundis end koduselt ja julgelt.

Oli ka ühe uue isikliku abistaja  Mirjam nr 2 esimene tööpäev. Usun, et meil saab olema väga hea klapp.

´Tööpakkumise videol on  üle tuhande vaatamist, aga hetkel on jäänud kaks inimest... Teised, kas vaevusid kirjutada ilusa ja asjalikku motivatsioonikirja ning sinna paika töövestlusele on jäänudki või küsiti kõrgemat hooldaja tasu... Saan aru, et raha on oluline ja küsimine on ka ok, kuid võiks arvestama, kuidas küsida ning teiseks, ma ei vaja hooldajatki. Kahest inimesest praegu piisab.     Kui mõni veel mõtleb, kas tulla - siis on kindlasti teretulnud  minu isiklikuks abistajaks.   

Homme tuleb eriliine päev natuke...