teisipäev, veebruar 06, 2007

Rahutus...

Kõik on nagu hästi, kuid... siiski... Hing on kuidagi rahutu. Tean, et nüüd soovite taas lohutada. See on teist hästi armas! Toetav! Kuid hing on siiski rahutu. Ma ei ütle, et meeleolu on sant. Ei, mitte seda. On vaid rahutus ja nukrus. Vahetevahel on see nii. Soovin või mitte. Mõtlen lastele ja...
Kas peabki ebamäärast tunnet iseendale keelama? Ja teeseldes naeratades rahulikkust... Ega vist. :)
Homme hambaarstile taas. Ige on natz ikka valus, eriti hammas, mis ootab oma väljatõmbamist. Näis, mis tehakse mu suus!

1 kommentaar:

Liana ütles ...

Lähen ka homme hambaarsti juurde- seda oma lolluse süül- kes see rumal hammustab esihambaga pähklikoort pooleks? Eks ikka mina, nii ma ühest killukesest ilma jäin, pean selle taastama nüüd.
Mina soovitan hambaarstitoolil alati mõelda millelegi ilusale, näiteks ilusale laulule,valu talumine on kohe kergem:)