teisipäev, november 18, 2008

Mädanenud jalad ja siiski imearmas

Olen mässanud 2 päeva köögis. Köök on imearmsa uue näoga :) Augustis sai küll köök üle värvitud Märdi sõpradega, kuid poolikult ning see kollakasroheline värv väsitas mind - oli kuidagi liig erk. Nii otsustasingi juba poolteist tagasi kunagi taas köögi korralikult värvida maksku, mis maksab ja nüüdseks hetkeks ongi mul jube armas tagasihoidlik toon toonis köök. Toon toonis peaaegu. Pisikesi asju on veel teha, kuid ükskord on niikuinii valmis - nii nagu ma ettekujutan.
Piretiga vaatasime kahtleval pilgul köögikapijalgu, tõstsime kapi seinast kaugemale, et Kaia saaks seina kapi tagant värvida ning ühekorraga ütlesime: "Võtame jalad hoopis alt!" Nii kui Piret sai ainult natukene oma sõrmede jõudu kasutada oligi kapijalg murdunud... Kapijalad olid lihtsalt niivõrd pehkinud ja mädanenud, et ühel momendil oleks köögikapp pähe kukkunud!!! Täiesti naljata.
3 aastat tagasi komisjonikaupluses paarisaja krooniga ostetud kapp. Juba siis oli väljanägemine tal kehvapoolne, kuid nokitsemine tegi ägeda kapi. Ja nüüd panime uue värvi peale - jällegi kihvt kapp, kuigi jalgadeta. Mu jaoks on madalam kapp paremgi :D
Kõik köögikapid tulevad üht värvi...
Leidsin riidekapis vanad kardinad, mis sobivad üli hästi akna ette...
Einoh, mulle meeldib kodus nokitseda :) On nii mõnus luua oma soovidega ja oskustega omaenda kodu :) Teised on mulle seda tuhat ja üks korda öelnud, kuid ise hakkan alles praegu täiel määral sellest arusaama.

Aga kodutibu ma ikkagi ei ole. :P
Tiiatibu olen vaid ;)

Kommentaare ei ole: