Aknaklaasil suured lumelärtsakad. Nii lumiseid aknaid ei mäleta mitu - mitu aastat. Ma ei mäleta isegi selle aasta märtsi tormi - küllap siis oli mul hoopis suurimaid ja hullemaid mõtlemisi ja tegemisi, et ilmale ei olnud aega tähelepanu pöörada...
Hästi mõnus soe on toas. Aknalaudadel ei voola lumevettki. Vähemasti veel mitte. Muidu aastat aastasse voolas lumevesi kuidagi sisse. Ausalt ma ei imesta ka enam selle üle...
Ma kordan ikka ja jälle, et mul on lõppude lõpuks nüüd ägedad aknad :D :D :D
Nägin vastikut ja kummalist und. Õudnegi. Kuid arvan, et nende pingete tagajärg, mis on hetkel. Õnneks unenägu lõppes hästi. Tulin segadusest ja jahmatusest kenasti välja... Praegu pole mul sellist halba tunnet, mis vahetevahel pärast unenägusid on.
Ma usun tegelikult unenägusid. Viimasel ajal ma nagu unes midagi ei näe. Magan vist rahulikult, kui jään magama. Aga tegelikult nähakse tihti und, ka siis, kui ei mäleta und.
Akna taga pole maa ega taeva vahet. On ainult valge laius. Natukene on kõhe mõelda neile, kes peavad olema kuskil teel. Samas usun, et mõne päeva pärast, kui mitte enne, pääseb keegi ikka minu juurde... :P:P:P
Tõeline talve tunne on - kas ei ole :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar