Laupäev, mai 04, 2013

Leidsin luuletuse... või mõtevälgatuse... :)


               ÜKSINDUS
               Üksindus on värvitu vari eluringil. 
               Üksindus on maitsetu mõru muremaik.
               Üksindus on padjapisara kuivanud rõskus.
          Üksindus on jäätunud silmahelk tolmuses peegelpildis.
          Üksindus on praokil karjuva suu suudlust ootav vaikus.
Üksindus soovib olla voolava kristallselge allikavee sulin mustades mõtedes.
                                                                                                    Mõnikord.
                 Üksindus on tihtilugu tuttav naerude kajas.
        Üksindus on sagedasti vaenlane talvisel rannaliival mineku jälgedes.
Üksindus võib lootust andev sõbergi olla. Seda küll harva.
                                                         Sireliõie õnne neelamishetkel näiteks.
Üksindus ei tunne kellaaega. Ta hiilib kaugemale, samaaegselt tormab ligi millal
                                                                                                       iganes.
     Üksindus igatseb pugeda salamahti teise üksinduse sülle... 


See sai paberile kirjutatud vist 7...8 aastat tagasi. Ma isegi ei mäleta aega. Tuli meelde see tunne, mis haaras mind kirjutades ning miks kirjuasin... Kirjutasin ühe hingetõmbega. Olin rahul. Ma ei olnudki enam ei üksinda nagu... Minuga oli valge paberileht...
Valla infolehes on teade, et Mäksa valla almanahh Mõtevärav  nr 6 ootab loomingutöid. Mõtlen, et võiksin saada maalide pilte ja meenus, et mul on kuskil ka mõned luuletused... :)

Kommentaare ei ole: