Täna kohtusin esimest korda Anetiga. Tegime kohe esimese tööpäeva. Nüüd on Anet ja Kristi ühel tasemel - nägid mind ja kohe tööle, enne olime kirjutanud... Ma usun küll, et Anetist saab ka hea isiklik abistaja.
Vahel on vaja lihtsalt oodata õiget inimest, et edasi liikuda.... Ja üldse vaja oodata õigeid asjugi, mitte nende pärast rabelema hakata enne õiget aega...
Aga facebook ajab mind naerma. Endiselt. Nagu facebookis oled olemas või siis ka mitte. Oleneb, kas päriselt meeldid või mitte... Kuid facebook ei ole päris elu. Pole oluline, kas olla kuskil listis või mitte... Kui olin väike tüdruk, oli ütlus: "Võtan pube lapid ja lähen teise liivakasti!" Kuigi ümberringi jäi kõik samaks.... Facebookiga põhimõtteliselt sama värk...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar