Mu süda särab ja armastab vikerkaarevärviliselt. Õnn on olla õnnelik, kuid vahel on vaja ka pisaraid.
pühapäev, aprill 05, 2015
Kunagi olid jänkud...
Värvilisi munade pühapäeva!
Olgu Ülestõusmispüha millegi hea uue algus!
Uus algus ei pea algama ilmtingimata 1. jaanuarist. Kui see soov tundub kellelegi natuke kummaline, siis neile võin öelda, et uus algus võib alata iga jumala hetk. Südamesoovi vaid vaja. :)
Arvan, et täna sobib tibude pilt. Sest mune ega jänkusid lõuendil/paberil mul (vee) ei ole... Võib - olla kunagi saavad olema, eks näis... "Tibud peos" sai iseenesest valmis, mõte kummitas seni kuni sai lõuendile...
Vaatasin hommikul noormehi, keda oli tuba täis mul: silmad lahti ja arvutisse või nutikasse. Ei mingit pühade elevust ega munade koksimist. Ammugi ei teada jänkude käimisi ning kõike muud... Ma sooviksin uskuda, et selliseid noori on siiski vähem, kui selliseid, kes teavad, mis on Ülestõusmispüha.
Kui olin plika, siis polnud mul õrna aimugi Jeesusest, kuid ootasin igal kevadel muna ja jänkude püha. Ja olin rõõmus, et on olemas salapärased jänkud...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar