Selliseid päevi nagu täna on  mul tegelikult  väga harva. Hommikust saadik oli tegevusi ja toimetusi, häid sõnumeid  täis.
Hommikul leidsin  oma maalimisühingust kiitus  - emeili, kus hinnati minu avaliku tegevust ja saavutusi. Ma annan aeg - ajalt  ülevaadeid peakontorisse Liechtensteinis oma näitustest ja tegemistest. 
See kõik kaasneb mul  maalimisega. Kunstitööga.
Kindlasti annab see tähelepanek energialaksu mäkerdamisele ja muule   juurde.  See on mu töö. Mul on, mille nimel pingutada või mida ka kaotada...

Siis sai pesumasin paika. Homme hommikul saab olema esimene pesu pesemisproov. Veel sai köögis paar asja korda, mis  oli pikemalt aega ligadi - logadi, isegi kardinapuu on olemas taas  köögiaknal.
Nii äge!!
Aind nüüd vaja leida väike lisa rahaallikas, et lõpetada see lõpmatu remont. Remont,  milles olen ausalt öeldes surmani väsinud. Sooviksin paar aastat  korralikus ja hubases kodus elada.  Seda enam, remondimees Andrus on super remondimees, keda olen  aastaid otsinud. Teeb korralikult. Teeb võimalikult odavalt.   On loov. Ja arvestab minu soovidega. Teeb tööd südamega :)

Õhtul käisin maja üldkoosolekul, mille foorum ei tulnud kokku. Mul tõesti kurb meel, et kodumaja asjad huvitavad väheseid...   Kodu pole vaid korteri neli seina. Minu meelest küll.

Siis jõudsin veel metsa. Metsmaasikaid ei  näinud ühtegi. Jõudsin jõe äärdegi.
Muide, see mu selle suvekleit. Müüja Eedenis soovitas esmakordselt kleidi proovida. Proovisingi. Ehk on kasu, et poed hakkavad proovikabiinides arvestama ka ratastoolidega...

Kuigi muret on  rohkem  kui küllaga, on selliseid rõõmsaid ja tegusaid päevi ka vaja.

Eile vaatasin  tagant järele saadet Jaak Jaolast... Väga hea ja aus  saade.... Kui vähe me tegelikult inimestest, keda me jumaldame...