Neljapäev, aprill 21, 2016

Eile Jõhvis

Eile avasin niisiis näituse "Elu - vikerkaare -värvid". Uues Jõhvi Adventkirikus. Kirik iseenesest on imeilus - hästi tänapäevane. Ainult ühe väikese puudujäägiga, mille kohta Aleksandr ütles, et rahapuudusel jäi lift sisse panemata, kuigi lifti jaoks on koht täiesti olemas. Loodan väga, et see väike viga saab ükskord parandatud, kui kogudusel saab raha olema. Muidu oli tõesti hästi heade liikumisvõimalustega.



Seekord sai näitus hästi teistmoodi. Jah, kõik on täpselt nii, nagu näitusel ikka. Seinad, mõned riiulid, lava - aga teistmoodi on see, et lubati ära kasutada ka kirikusaali kõikvõimalikud kohad. Ei olnud ühtegi siini, ja ometi ripub enamus maale. Seekord oli meil Heleriniga hästi loov mõtlemine. Juba näituse ülesriputamine on kunst :) Sellel laual olevad maalid lubati lõpuks ka ikkagi kuhugi riputada - igaks elujuhtumiks, et keegi neid pihta ei paneks, kirikus käib ju igasugust rahvast.



Lubati kasutada isegi altariruumi, kuna neid kahte väikest maali on suht raske riputada, ja kohti ka enam ei olnud, siis mõtlesin, et nad sobivad hästi kummuti riiulisse :)






Akende vahel olid seinad, ja seintel olid lambid. Riputasime maalid lampide külge. On ju efektne :)

Avamine oli peale piiblitundi, majas oli inimesi. Arvan, et umbes paarkümmend inimest, aga ära ei lugenud, ei jäänud aega :) Avamine oli peamiselt vene keeles. Kuna ma ise ei julgenud hästi vene keelt rääkida, ja mu isiklik abistaja Helerin ei oska sõnagi vene keelt, arvasin, et nii ei saa keegi midagi aru. Nii et vene keelde tõlkis Aleksandr. Kolme peale tuli vestlus hästi ilusti välja. Venekeelset näituse avamist pole mul veel olnud :)

Mulle kingiti ka üks venekeelne luulekogu sealse luuletaja sulest. See on vahva, et üks looja tegi kingituse teisele loojale.

Selle lillekimbu jalgrattal sain ka kingituseks. Muide, olen sellist "lillejalgratast" aastaid endale soovinud - ja nüüd on ta mul olemas. Õnneks pidas lillekimp bussireisi ka ilusti vastu.





See on tegelikult kokkulükatav uks. Küsisin, kas seda ust kasutatakse. Tuli väga hea vastus: "Lähema paari kuu jooksul ei kasutata." Ja mis mina tegin - hakkasin kohe ust kasutama ! Maalid ripuvad ukse ülemiste asjanduste peal - või kuidas neid täpsemalt nimetada, siinid ? Tulemus on ju hea :)

Kuna meil jäi pärast avamist ja pidulikku lõunasööki bussini paar tundi aega, siis tehti meile Heleriniga väike jalutuskäik Jõhvi linnas. Ja ikkagi jäi veel aega üle. Siis hakkas Narva adventkoguduse pastor Ruslan ootamatult mind joonistama. Minu üllatuseks olin oma näitusega andnud talle üle mitme aasta motivatsiooni joonistamisega tegelda. Ja nii ta joonistaski kümne minutiga minu portree. Sain suht esimest korda ise modelli rollis olla, kuigi kunagi joonistas mind Jäppe, kes oli tookord minu abistaja ja natuke ka kunstiõpetaja. Ruslani pilt tuli niisugune välja. Täiesti minu moodi, kui olen tugitoolis ja natuke noorem :) Äkki näen pildil sellepärast nii noor välja, et mu hing on noor.

Sellisena siis Ruslan mind nägi.

Tegelikult on mul täna väga hea meel, et sain ikkagi endast võitu ja ei loobunud eile Jõhvi minekust, kuigi üleeile oli tõesti täielik masekas peal. Mis seda põhjustas,  jäägu minu teada - eks vahel tuleb minulgi tahtmine kõigele ja kõigile alla anda. Aga üleeile õhtul nägin kolme vikerkaart, ja need mõjusid mulle palju paremini, kui miski muu. Vikerkaare nägemine tähendab midagi, see on taevalik. Nii öeldi mulle eilegi. Veel arutasime, et tegelikult on inimesed füüsilised ja materiaalsed hallid kujud. St et nad unustavad oma vaimu ja hinge. Kõike ei saa rahaga mõõta. Aga kui inimese hing on terve, siis saab ta ikka hakkama. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab :)

Tegelikult olen käinud Jõhvis oi kui palju.Vahepeal oli umbes kuueaastane paus. Bussi tee peal mõtlesin, et see Tartu-Jõhvi tee on vist olnud mu elus nii kõige õnnelikum kui kõige pisaraterohkem. Millegipärast on head asjad paremini meeles :) See on vist hea. Usun, et ma ei ole kusagil halbades mälestustes kinni. Ja mulle meeldis eile bussis omaette istuda ja mõelda. Vaatasin tee peal uusi maju ja muid asju.

Aitäh, Laura, kes sa eile hommikul leidsid pool tundi aega, et mind bussijaama viia. Nii vahva oli üle pika aja kohtuda !

Aitäh, Helerin !

Ja nüüd tulevad uued näitused, uued seiklused ja uued asjaajamised.














2 kommentaari:

kristi ütles ...

Nii toredad pildid :) nii tore, et edukalt läks see käik :)

tiia ütles ...

:)