NeljapÀev, juuli 20, 2017

Minu NUNNU ja vahva elu



Minu nunnu redis. Oma aiamaalt. Ma pole niiii suurt redist enne nĂ€inud 😊 Panime tikutoosi vĂ”rdluseks nunnu kĂ”rvale. Ehk siis redis on tennisepalli suurune. Paremat vĂ”rdlust ei oska hetkel tuua.

TĂ€na linnast tulles jooksime Kristiga aiamaalt lĂ€bi. VĂ”tsime sibulat ja  redist. Kristi tĂ”mbas esimese redise kohe nunnuna mullast vĂ€lja.

Oi jummal, mulle hakkab jĂ€rjest rohkem meeldima, et mul on aiamaalapp😉 Tule linnast, tĂ”mba oma kasvatatud nunnusid söögiks  ja nii mĂ”nigi euro jÀÀb rahakotti alles...


Leidsin koju tulles maja ees uue pinki. Pidin kohe proovima istuda.  MĂ”nus ja mugav!
Mu kÔrval naabrimemm Aino.

Kui kunagi ja millalgi jĂ”udaksime maja ka renoveerida, siis oleks siin ikkagi pĂ€ris mĂ”nus elada...         





Eile ÀÀristasin kahelt poolt kividega aiamaa Ă€ra. Kaks serva jĂ€tan nii nagu on - hea ratastooöiga aiamaale pÀÀseda. 

AitÀh Kristile ja poistele!


Aiatibi.
Aga ma ei mölla vaid aiamaa ja nunnudega, möllan praegu psĂŒhhodraama ja Ă”nneruumiga, patjade leidmisega, kaltsukates kĂ€imisega - vaja konkreetseid riideid, vĂ€rvimisega, kirjutamisega, mĂ”tlemisega, unistamisega ja veel umbes 110 asjaga... Mulle endale tundub see juba vaikset enneolematu nauditav elu... Kuid olen tĂ”esti tĂ€nulik, et selline vahva elu  on mujl praegu. Olen sellisest elust pĂ€ris kaua unistanud. Mitte et mu elu ei ole olnud ennegi kirev... 

Tegelen  Ă”nnega, mis vati sees. 
Minu enda tĂ€is Ă”nnest puudub ikka samm vĂ”i paar, puudub suudlust...  Kuid kĂŒll seegi ĂŒkskord veel tuleb,  saab astutud. Siiski Ă”nne pĂ”hjani ma ei joo iialgi - muidu saab pĂŒĂŒdlemine  tĂ€isĂ”nne poole lihtsalt otsa. Ja see oleks katastroof mulle... 
 


Kommentaare ei ole: