Neljapäev, veebruar 14, 2019



Loodan, et oli ilus sõbrapäev, mu sõbrad.

Minul oli küll ilus, kuid kodune ja hubane sõbrapäev. Oli väikeselt suur üllatuski. Olid kõige suuremad sõbrad, kelleta ma ei kujutaks oma elu enam ettegi...
Oli pannkookide pidulikum söömine.

Tegelikult täna on armastuse päev neile, kes ei ole ega saagi olla koos. Päev on saanud nime armastajate kaitsja ingel Valentini järgi.
Hingeline armastus ja sõprus on tugevam ja ilusam, kuid raskemgi - minu meelest.Ausam ka. Ehtsam. Usun, et tänapäeval on keeruline nii mõelda. Ei tulda selle peale. Elame  ju materiaalses maailmas... Kõik, mida ei saa käega puudutada, seda ei ole nagu olemas... Hingeline sõprus ja  armastus on  vähe...  Päevast päeva kuuleb tutvumiskuulutusi, et otsitakse püsisuhteks autot, mitte isegi autojuhtigi või maja ja on hea, kui seal keegi on... Harva otsitakse südamega inimest, kes hakkaks jagama püsisuhtes soojust ja armastust...
Alati, kui kuulen selliseid tobedaid tutvumiskuulutusi, käib judin minust läbi.
Mina isiklikult vajaksin küll esmalt südant ja hinge... Ehk olen vanamoodne...  Aga igatsen, et tunne jääks alles ka siis, kui midagi kaob...

 Ausalt täna jõudis see kuidagi lähemale mulle, mis sõbrapäev  tähendab...
Sõbrapäevgi võiks olla ja kindlasti ongi igaühe hinges iga päev. Kuid isemoodi...

Kommentaare ei ole: