On viimane suveõhtu. Õues oli juba kell 19 hämar. Ühelt poolt nagu suve ei oleks olnudki, teisalt juhtus väga häid suveüllatusi ja kõike oli... Suvi ruulis täiega! Sai käia Armastuse pargis ja üleüldse oli suvi armastust täis... Armastus oli ja on igal pool, tuleb ainult tunda ja südamega näha 😀
Nii palju sain Tallinnas ja Tallinna lähedal käia, sellist teist suve ma ei mäletagi! Seda sellepärast, et ma õppisin veel rohkem laval nähtav olema. Ja praegu ma usun, et ma hakkan rohkem videoid tegema kui kirjutama. Ja kõike muud, mis on lavaga seotud! Sest lava on ka igal pool. Mitte ainult teatri- või kontserdilava! Juba elu on üks suur lava, kus on miljon väikest lava!
Kohtusin paljude toredate uute inimeste ja ka vanade sõpradega. Olin kogu aeg liikumises, kuigi vahel tundus, et üldse ei liigu...
Meelde jäävad Palamuse näitus, Saverna näitus, hobune Vesper ja üks pulm ka! Ja loomulikult ka minu laulmine Paivillas!
Mida see suvi ei olnud, oli ujumine... Ja aiamaa läks ka pekki... Aga kõike ei saagi. Küll järgmine on rohkem ja paremaid võimalusi. Loodan, et siis ma olen juba oma Võlumaal! Ja oma Printsiga! 💖
https://www.tiiajarvpold.ee/2025/07/tiia-volumaa.html
Suvi möödus kui üks silmapilk... Mina võtsin seda hästi rahulikult. Kui tihti ma kuulsin kiirustamise jutte, kuidas kõigil on kiire-kiire... Kuhu on kiire? Mis on kiire? Me kõik jõudsime suve lõppu. Kes kiirustades, kes aegamööda. Igas lõpus on uus algus. Ja lõppu ei olegi. On vaid looduse värvivahe. Vaheldus rikastab.
Head sügise algust! Ja uut uute seikluste, uute loomiste algust, ja nii edasi! 😊
Armastame! Kõike ja kõiki! 💗
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar