pühapäev, november 15, 2026

Pühapäevased pannkoogid...

Olid ju imeilusad pisipisi pannkoogid. Kass Bongo sõi just nad ära 😀😀😀 Kuigi ei olnud nii mõeldud... Küpsetasime Jaanaga pannikaid siiski endale. 

Kaks kooki tulid väikseid... Olen alati meenutanud, et lapsepõlves tegi vana mulle imepisikese pannkooke. Need kaks olid täpselt sellised nagu vanaema mulle küpsetas.

On olnud vahva ja rahulik pühapäev.

Olen hetkel lombakas. Üks päev lõin vasaku jalalaba pealt ära. juhtub nagu möödaminnes suht tihti ja unustan kohe. Nüüd aga paistes... Vaatan, kui homme ülehomme läheb üle... Ma ei oska paigal olla. Puhata jalga. Ega ma ei 

saagi üksi olles. Ikka vaja minna kuhugile. Vasaku jalaga juhin paremini ratastooli... Nüüd püüan paremaga - unustan pidevalt , kumba jalga rohkem kasutada...

Harjumuse jõud suur.

Küll pulmadeks paraneb ja siis saan tantsida taas kahel jalal.  

Küll päris peika ka tuleb...


Viimasel ajal juhtub ikka asju... Silm oli müstilisel viisil sinine... Lihtsalt põrkasime Hannaga kergelt kokku, mäletan põskedega... Sedagi juhtub vahel abistajaga. Naerame. Küsime, kas said haiget... Seekord hommikul Sauel ärgates küsiti, kellega öösel kaklesin... Käisingi VaVaril ka sinise silmaga... Eelmine õhtu polnud midagi näha. Hannal polnud ühtegi jälge, õnneks...

Aga mees uus nädal. 

Uued sündmused. Usun, et vaid head ja positiivsed.     

Kommentaare ei ole: