Püha müristus

Ma ei virele kodus, MA ELAN KODUS !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
LIGIPÄÄS ELULE on mul sajaga!!!
Kodu on ainus koht, mis pakub mulle kõikvõimalused just nüüd ja praegu.

See vastus (viimasele) kommile http://ratastooli-tiia.blogspot.com/2008/10/mu-vike-tunnustus-ja.html

Loodan südamest, et enamust inimesi ei peaks oma elu virelemisega lõppetama ükskõik kus... Uskuge , kodu on parim paik ka virelemiseks, kui seda on... :)
Aga kui hooldekodus elamine on vabatahtlik soov kellelegi - palun, keelama ma ei hakka. KUID...

Teate, tulge mulle külla ja ma teen ise teile kohvi ! Te lihtsalt ei suuda ette kujutada, kuidas minusugune vigane/sant elan... Tavaliselt ma ei mõtle, et olen vigane või sant - ja kindlasti ei mõtle edaspidigi...

Muutke, palun oma hoiakuid enda suhteski :) ja maailm muutub paremaks. See, mis arvamus puudega inimestest on, on anonüümsete kommijade endi sügav hoiakute probleem!

Mina ju ei tule ütlema, kus ja kuidas keegi peaks elama :)

Anonüümsele kommijale

Ligipääs wc-le ja dšussile on mul 100 %-lt olemas ja just siis, kui MINA tahan ning saan wc-s ja dšussi all täpselt nii kaua, kui ise tahan.

Anonüümsed kommijaid tunnen ära. Nad jätavad mul mujale sedeli, kes on...

Ma usun, et rohkem me ei vaidle! Jäägu sulle, tundmatu, oma tüüp - arvamus.
MINUL ei ole klaaslage pea kohal, mis takistab mul kui naisel ja inimesel muuta tüüp - arvamusi :)

Kellegi heategu omaenda elu korraldamiseks ma hetkel tõesti ei vaja! Ja kui vajan, küsin inimestelt, keda usaldan ja kes tõsimeeli annavad hea nõuandeid elu - olu korraldamiseks.

KLAASLAEST ehk SAAVUTUSVAJADUSEST :)

Käisin konverentsil "Miks naised ei taha maitsta võimupirukat?" Rakveres. Aqva keskuses. Tõesti oli mõtlemapanev konverents.

Minister Urve Palo oli hea. Temalt jäi meelde sõna "saavutusvajadus". Inimesel, naisel, kes tahab midagi ära teha, peab olema endal saavutusvajadust - siis saab kõike tüüpilisi arvamusi aega mööda muuta.

Pr Kaljurand oli hea. Fantastiline ettekanne. Lõpuks jäi kõlama : klaaslage naisel pole vaja luua...

Täna oli kohutavalt palju häid mõtteid ja kilde. Mul on kahju, et polnud kallikest kaasa või polnud ma nii riides, et oleksin saanud kirjutada...

Mõtteainet on nii palju, et pean seedima mitu päeva...

Aind üks hetk tajusin taas, et puuetega inimeste olemust ei teada veel ... Oleks mul olnud Sandra kaasas, siis oleksin kohe kommenteerinud... Sest mul oleks vaja väga head ja kiiret tõlki, sest aega oli vähe... Nüüd ma kahetsen küll, et ma ei kommenteerinud. Jälle see, et äkki ei ole ma hea kommija ning ehk otsin vaid vabandusi, miks ei kommenteerinud... Kaiagi oleks tõlkimisega hakkanud saanud, kuigi konverentsil olemine oli talle uus kogemus ning natu oli närvis... :) Asi oli selles, et Anu Laas tõi ebaõnnestunud võrdluse "naised ei ole nagu puudega inimesed..." Võib - olla tahtis ta öelda, et naiseks olemine pole puue. Sest Laas rääkis, et naised unustavad tihti naiseks olemise, nad on emad, abikaasad, õpetajad - arstid jne, töökaaslased, kuid mitte naine.
Igatahes Janaga, kellega me koos konverentsil käisime, arutasime küll seda tagasi koduteel autos.

Peaksin vist Anu Laasile kirjutama, et sry, mina tunnen küll esmalt naisena ja alles siis muud rollid...

Naine teeb siiski oma elu ise :)

Täna

... olen Rakveres

Mu väike tunnustus ja...

See on MINU KUI BLOGI LAUREAADI LOGO - on ju armas :) Kuid ma mõtlen veel, kellele teadepulga edasi annan...


Veelkord, tänud tunnustamise eest!

Sain täna vastupidise kommi ka tunnustusele, et minusuguste koht ongi hooldekodus
(http://ratastooli-tiia.blogspot.com/2008/10/tsiselt-ajab-nutma.html)
Õnneks ma ei võtta selliseid negatiivseid kommentaare tõsiselt. Neid on tõesti harva. Oletan, et mõni negatiivne või oma suure "teadlikkusega" inimene juhuslikult loeb ja nähvabki. Täna nähvati tegelikult paljudele...

Ega midagi, tuleb edasi elada oma elu ning blogida, et muuta arvamusi :)