EILE

 Pärnu Eliisabeti kirikus superhea muusika ja värvide embuse õhtu

Nagu ma olin hommikul naljaga pooleks öelnud (ma isegi ei mäleta, mille peale), et ma võiksin maalida 2 pilti ka - ja mis välja tuli - kõige enne läksin kirikusse jõudes paanikasse...

Et lõuendikott on kadunud... Oli ja enam ei ole! Telefon ka kadunud! Siis hakkas tormijooks! Kahmasin lastenurgast laua pealt mingi paberi, läksin maalimiskohale... Mirjam ja Silver sõitsid autoga Pärnu peale lõuendit ostma Kontserdi alguseni oli umbes pool tundi aega... Mina olin paanikas lihtsalt paberile paanikat välja sirgeldamas! Hetkeks ma olin endast nii väljas... Inimesi minu ette muudkui tuli ja tuli, rahvale pidi ju naeratama... Lõpuks ma naersin oma sirgelduse üle, et paanika oli jumalast värviline ja väga ilus! Ja avastasin, et sellele paberile on väga hea maalida. Lõpuks enne algust jõudis Mirjam 2 lõuendiga tagasi! Tuligi välja, et ma olin pooleteist tunniga 2 täiesti kihvti ja väga ilusat maali maalinud! Ja kui kontsert ära lõppes ja me panime asju kokku, siis Silver nägi minu kadunud lõuendikotti, mis oli ratastooli selja taga! Ja telefon oli koju jäänud...

Lõpp hea, kõik hea, aga see oli mu elu üks paanilisem lavaminek ja -olek... Laval võib ka kõike juhtuda, eriti enne lavale minekut... Aga nüüd ma tean vähemalt, et kunagi juhtub midagi veelgi hullemat, siis ma jään kah ellu! Aitäh kõikidele!

Täna näeme Haapsalus, homme Tallnnas !