Auhind paneb punastama ka...

Nüüd hakkan pusima, kuidas saan auhinna logot oma blogisse. Blogimise tehniline pool on null mul :P Ausõna!

Minust ei saa mitte iial it-meest, ammugi mitte it-naist :D:D:D

Logo aga saab mu blogi !

Nüüd esimene väljavalitud

Kuna ma eriti ei loe korrapäraselt teiste blogisid - punastan !!! - siis on üsna keeruline auhindu jagada. Tunnistan ausalt üles!
Püüan siiski. Täna annan esimese auhinna.

Meeldetuletuseks:

Auhinna reeglid on sellised:

1) Vali viis blogi, mida hindad loomingulisuse, kujunduse, huvitava materjali ja panuse eest blogiilma mistahes keeles.

2) Iga auhind on nimeline ja sisaldab blogi kirjutaja nime ja linki tema blogisse.

3) Iga auhinnasaaja paneb auhinna logo omale blogisse.

4) Logo peaks linkima originaalauhinna lehele.

5) Auhinnasaaja paneb ka reeglid oma blogisse.

Selle rahvusvaheliseks kujunenud, Uruguaist alguse saanud blogidepreemia reeglid inglise ja hispaania keeles on siin

Ma ei leidnud kuskilt, kas lukus olevatele blogidele võib auhinda anda, kuid... Olgu see esimene blogi karikas julgustuseks Sandrale, et keerata oma blogi kunagi lukust lahti! Sandra blogis http://www.suudu.blogspot.com/ olen mina oma inimene. Lihtne kujundus. Sandra kui noore inimese mõtemaailm meeldib mulle hullupööra :) Ta teab, mis teeb ja mida tahab! Usun, et ta suudab kindlasti elus palju korda saata ja olla väga hea viipekeele tõlk.

Oh, elukest!!!

Vaatasin koos Sandraga Võsareporterit. Sõin samal ajal õhtusööki: kartuliputru vorstikastmega. Nämm - nämm! Sandra näksis samuti minu kõrvalt nagu alati.
Ja hr Võsa näitas samal ajal mammit, kes ei olnud kolm aastat sooja sööki söönud. Ometi on tal hooldaja ja puha. Ta elamine oli... Uskumatu, kuidas saab inimesi, kes tõesti vajavad abi, enda kõrval mitte näha!? Uskumatu sotsiaalsüsteemgi...
Mina küll ei suuda uskuda, et Võsa Pets ka natu ei võinud liialdada, kuid... Päeval käis minuga jutu ajamas taas naabrimammi. Järjest sagedamini kostab ta suust, et ei taha üksi olla. Olla kurb ja haige. Täna toonitas muu jutu sees, et olen tema ainus õlekõrs, kes teda viisakalt kuulab ja võib - olla mõistab. Samas kajab temast surmamõte...
Nukker.
Nukker, kui noortel ei jää üldse vanematele aega. Olin vist papale samasugune, kuid siiski püüdsin talle võimalusi otsida - täna tean, et rohkem olemas olla poleks jaksanud...

Vastupidigi... Mina lihtsalt ei usu, et keegi ei näinud ohumärke noorele perele, keda enam ei ole... See nelikmõrv on üle mõistuse. Seda enamgi, et peretüli tragöödiline tagajärg... Räägiti, kui head ja rahulikud olid... Kuidagi usun seda, et oli neil häid aegu ja hetki kuid... Ja ometi ei ole põhjust arvata, et see esimene tüli...

Oh elukest, nähakse tühja - tähja...

See EI... ehk jõuluaeg... ehk kas olen juba tõesti tõsiselt võetav kunstnik...

Tahtmatult pean õppima EI ütlema ! Ka tööturul.
Üllatuslikult tehti jõulukaarti kujundamise ettepanek. Ettepanek tõstis otseloomulikult minu mina kõrgemale :)
Siiski pidin loobuma.
On olemas lepingud, mis keelavad ja käsevad õppimismaailmas ja tööturul. Nii on mul ka üks hästi hea, kuid karm leping.
Just momendil tunnetan hästi selgelt, kui tõsiselt võtavad inimesed mind - nii lepingu osas kui lihtsalt lepinguta.
Ja mina valin parema - kindla leivata ja tööta ei taha minagi jääda :)

Ja miks on vahest lepingud nii karmid...

Nii kuum... askeldamine

Kõigepealt minu nagu uute akende - aknapõsed ongi uued ju - pilt :)
Elamine on mõnusasti veel pärast aknapõskede tegemist sassis. Koristasin päev otsa. Rahulikult ja mõnuga :) Oh imet, aga kööginurgas hakkas õhtul PALAV :) See sügis on küll esimene õhtu, kus on mul soe, lausa palav olla:)
Keerasin ühe radika nulli. :P
Meelis võlus mu elamisesse SOOJA :):):)
Loodan, et soojus jääb talveks ja aastatekski.
Nüüd vaja veel dšussiruumis mässama hakata, seegi tahab soojustada. Siis, kui dšussiruumgi saab kord tehtud, on nii kuum ümberringi ilma põlevate huultega :P:P:P Tõsimeeli räägin. :D
Ausalt, siin korteris pole kunagi sügisel - talvel eriti sooja olnud... 19 a tagasi oli kogunisti + 13 C kõige külmema talveilmaga... On alles ajad olnud!

Täna jooksid mu juurest läbi Maarika, Erika ja Maku. Niisama. Maarika soovis ka mind lihtsalt näha pärast suve USA-s... Seda suurem rõõm oli, kui helistas ja uuris, kas kodus olen ja et nad peagi tulevad.
Maku häbenes tähtsa mehena :D Aga ta on tublilt kasvanud :)
Erika pildistajana väitis, et esimene pilt, kus tiiatibu on tõsine :) Ups!!!

Koristamist jätkub kauemaks kui homseks veel. Nüüd oleks õige aeg ettetuppa uus tapeetki panna. Mõtlen hoolega sellele juba mitu kuud. Kuid esmalt ei ole näinud ehituspoodides sellist tapeedi, mis on MINU oma - tume- krisipunast :) Häda on, kui inimene teab täpselt, mida tahab!

Pole hullu, ükskord saab remont valmis, et jällegi otsast pihta remontima hakata ! :D