Mille puudumine

Helistati. MTÜ LEEPÜ-le. Paluti mingile küsimustikule vastata meilitsi. Nõustusin. Sinnamaani oli kõik korras, kui ütlesin enda e-aadressit... Kordasin seda 101 korda - saan aru, et suht raske on koheselt aru saada minust, kuid... Telefonikõne lõpp oli hästi kummaline: proua A. L. ei öelnud "head aegagi"...

Nohjaa... võib - olla on mul hoopis ootuste või viisakuse puudumine :P

Raamat või ... õpik juba :)

Sain meili. Taaskord palutakse minult abi kursusetööks ja loeti mu raamatut. Tegelikult on meeldiv, et raamat mõteainet pakub ja avardab maailmapiltigi :)

Tahtmatult tekib mõte, et tuleb kindlasti õpiku taoline raamat kirjutada :)

PRAEGUNE HETK

Eile tõi naabrimammi lisaks lilledele raamatugi lugemiseks. Tal on korralikult hoitud raamatud. Paberid ümber raamatute nagu omal ajal olid paberid ümber koolivihikute. Ja kõik muu...
Vahest paneb ta korralikkus naeratama.
Tihti ei viitsi ma neid raamatuid lugeda. Ei paku huvi.
Täna hakkasin siiski sirvima Eckhart Tolle "Meelerahu hääl" . Sattusin vaimustusesse. Kohutavalt mõtlemispanev. Üks tera siiagi:

See üks hetk - Praegu - on ainus, mille eest sa ei saa kunagi põgeneda, ainus püsiv tegur sinu elus. Mis ka ei juhtuks, kui palju su elu ka ei muutuks, üks on kindel: alati on Praegu.

Miski puudub just praegu...

Tuba on hubane. Täpselt nii nagu sügisõhtul olla võib... Naabrimammi tõi sületäie sügislilli. Ei liialda. Mahutasin - jagasin lilled vaasidesse.
Lõhkusin ühe vana vaasi veel. Kobajalg selline!!!
Kilde oli suht palju. Seega peaks olema õnne kui palju, kuid... Õnne pole ju... Või siiski on...

Tutvusin Mäksa valla arengukavaga 2009 - 2026. Vahetasime seejärel vallavanema Margusega emaile. Huvitusin IAT-st. Lühidalt: IAT jätkub kindlasti. Loodan ja küllap valdki loodab, et IAT areneb samuti.
Ma elan vist parimas KOV-s :) Eestis. IAT suhtes küll.
Huvitav - huvitav, millal paljud teised kov-d mõistavad, et IAT on vaieldamatult üks parim viis mõnele (loodetavasti paljudele) puudega inimestele elukvaliteedi muutmisel paremaks ja iseseisvusele? Samas olen aga veendunud, et iseseisvus algab siiski puudega inimesest endast! Üksnes teenus ei suuda veel (puudega) inimest iseseisvalt elama panna... Kahjuks on see nii!

Hetkel aga puudub mu toakeses see miski, et olla rahulolev. Või on see, et alati võiks parem ja õnnelikum olla...
Ma ei tea...
Nukker on kuidagi...
Armastust võiks rohkem olla...

Rahulolematus on vist ka kindlasti iseseisvale elule omane :P

Lukus :)

Minu isikliku abistaja töökoht või töökohad on hetkel vägagi täis :) St olen vist vägagi kindlustatud isiklikke abistajatega :)

Täna kohtusin Liisaga. Ta kirjutas mulle umbes kuu tagasi leides kuskilt minu (igivana) töökuulutuse. Tunda oli, et tahab just seda tööd, kuigi alguses ajas sassi tugiisiku ja isikliku abistaja... Arvestades õpingute algus, siis on sassipundar andestatav. Liisa küsis julgelt ka praktika koha kohta. Mina olen nõus praktikat andma, kui kool sellega nõus on!
Olen ennemgi mõelnud, et nii mõnigi sotsiaal või terapeudi erialaga tudeng võiks minu juures praktikat teha. Kuigi olen vist siiski eriline puudega inimene :P õppeprogrammide jaoks. IAT areneks edasi - selles olen sajaga kindel.
Aga jah, tulla Valgamaalt töövestlusele - see on märkimisväärne. Olin täna ka üksi (kellega siis veel peaksin olema?! Ikka iseendaga !!!) kodus ja panin Liisa kohe olukorra harjuma. Lahe oli näha, kuidas ta üha enam silmad särama lõid, kui tabas ära, et olengi täpselt selline nagu olen ja kõik puudega inimesed polegi ühesugused... :)
Huvitav, et koolid seda ei õpeta. See on ju elementaarne, et iga inimene on ainult iseenda moodi!
Nii Reet kui Liisa õppivad sotsiaaliga seotud erialasid. Loodan väga, et see aeg, mis nad minu juures avardab nende maailmapilti.

Sandra ja Margot on ka mul olemas! Neist on mul kurb loobuda, kuid varsti teeb elu omad mängureeglid. Oleme aga veendunud, et jääme siiski üksteisele kauaks olema. See on RÕÕM.

Ma ei ole veel nii kiiresti töökuulutust internetis kustutanud kui seekord. Kas maso mõjub? Või on miski maailmas paremaks muutunud...

Aga üks tüdruk on vaja veel üle vaadata. Saan vähemalt talle selgitada, mis vahe on hooldajal ja isiklikul abistajal...