Kiire-kiire teade - korealased tulevad !

                          Reede hommikul, st 8.juunil, kell 11.00 
                          toimub Kaagveres Korea noorte etendus
                          korea laulude ja tantsudega. 
Tegelikult sain sellest üritusest Märdi kaudu teada alles eelmisel nädalal. Märt lihtsalt tegi mulle ettepaneku ja andis Helina kontaktid. Kuna mul ei olnud eelmine nädal eriti aega ega arvutit käepärast, siis lükkus asjaajamine alles sellesse nädalasse. 


Loodetavasti saame Mäksa vallavalitsuselt loa avalikku üritust korraldada. Praegu ootan vastust. Korraldajateks on MTÜ Noorte Missioon ja MTÜ LEEPÜ.

 Seda ei juhtu iga päev, et korealased Kaagveret külastavad:)                     
                         

Tallinn-Tartu-Pärnu

Tallinnas käidud - mix ka mitte panna ennast pidulikult riidesse ja sõita lihtsalt päälinna Viru keskusse kohvitama:P Loomaaeda me Kristiga seekord ei jõudnud, nii palju meil aega ei olnud, ja vihma sadas ka vahepeal. Jõudsime loomaaia asemel meigipoodi ja igale poole mujale, kuhu nelja ja poole tunniga oli võimalik jõuda. Hea oli vähemalt Kristiga teineteist näha.
Igatahes THINKi ürituse edasilükkamine ei olnud minuni jõudnud. Nii me tegimegi "Olümpias" natuke närvikõdi - et üritus on, kuidas teie ei tea, et kus salaurkas see üritus teil siis toimub.

Talllinnast Tartusse, Tartust Pärnu. Pärnus läks ka suhteliselt hästi, kuigi laupäeval oli jahe-külm ilm. Nii külm, et ma ei julgenud paljajalu olla, et joonistada. Kuigi ühele väikesele poisile joonistasin auto - ta oli tõeline mu maalide fänn. Ta vaatas mu maale mingi veerand tundi, tõepoolest hästi lähedalt ja uurivalt. Vanaema või ema või tädi, kes temaga kaasas oli, ütles ka, et avastas oma lapses uue külje. Et poiss ei tahtnud ei politseiautot vaadata ega Kaitseliidu püstoleid uurida, aga minu maale ta uuris ja vaatas nii, et vahel oli põlvili maas. Mulle tegi see hirmus suurt heameelt, kui kinkisin oma joonistuse talle. Laps oli nii õnnelik:) Nii vähe on õnneks vaja:)
Muidu jäin näitusega enam-vähem rahule. Osa maale ja maalide pilte olid Kaubamajaka reklaamistendil. Panimge Lyga nad nii, et stendi tekstist jäi kolm sõna nähtavale - suurim kingitus Kaubamajaka... ja siis tulid minu maalid ja nende pildid. Kas ei ole geniaalne;) ? "Suurim kingitus Kaubamajakast", ja selle all "Naine". Loodan, et mobiilidega tehtud pildid saavad ka ükskord nähtavaks.
Suur aitähh kõigile bussijuhtidele, kelle sületeenust sain kasutada - kuigi ühe bussionu käed värisesid:P Ta väitis, et ei oska naist süles hoida:D Aga lõpuks sai hakkama. Aitähh taksojuhile, kellega saime umbes 700 meetrit sõita, aga kes vastupidiselt bussijuhile haaras mind ise sülle.
Aitähh, Monika, kohvri eest ! Ägelahe asi on. Mul on kohe ärinaise tunne;)

Praegu lõpetan, aga varsti blogin jälle, siis juba natuke ametlikumalt - kuigi see siin on ju ka täitsa ametlik info:).

Niisiis, paanika ja unistuste täitumine käivad vist ka käsikäes. Kuna eelmine kord oli kodus tõeline paanikaosakond lahti:P, siis nüüd premeerisin ennast, et selle kõik välja kannatasin. Kaks eluunistust täitusid - esiteks, mul on punased kingad, ja teiseks, mul on mikser. Kujutage - minu elu esimene päris OMA mikser, nii naljakas kui see ei ole. Nii vähe ongi õnneks vaja :)

Nojah, nali naljaks, aga Eesti Energia võib küll vahel hulluks ajada - ja kõik muud asutused ka... Ja siis veel metssiga... Räägin VÄGA tõsiselt. Laupäeval oli pingelangus nii suur, et ei jõudnud isegi nelja tassi kohvi juua:P

Eurolaul - Oti "Kuula" oli algusest peale minu lemmik. Minu meelest Eesti eurolauludest üks parimaid. Isegi kass Bongo vaatas - kelle poolt ta hääletas, seda mina ei tea:P

Täna oli isikliku abistaja kandidaadiga töövestlus, ja olen veendunud, et mina valin Signe. Oli küll teine kandidaat ka, kuid esimest korda nende aastate jooksul ütlesin kandidaadile ära. Mul on küll endal natuke paha tunne, aga paraku on nii et kõik inimesed ei sobi - ja isiklik abistaja peab minuga sobima. Mõelge nüüd ise, mis saab, kui mu oma käed ja jalad mulle kuidagimoodi vastu hakkavad - nii ma ei leia ju endaga kontakti... Võibolla olen juba valivaks muutunud - aga see tähendab mulle endale ju ainult head. St et OSKAN valida, oskan ennast väärtustada ja oskan ka tööandjana ei öelda - nii kurb kui see tööotsija seisukohast ka ei ole.

Järgmisest nädalast

Juuni algus on seiklus. 1. juunil Tallinnas, siis kohe 2. juunil Pärnus ja vahepeal Tartus või kuskil, ma ei tea ise ka veel. Mis edasi saab, seda ma veel ei tea. Aga loodan, et midagi ikka saab.

Vastemõisa Rahvamaja

Selline näituse avalöök oli 14. mail Vastemõisas. Ülejäänud pildid panen mingi hetk kodulehele.