Pilte 16. septembrist ehk näituse avamisest

Natuke hilinenud pildid, varsti saab ju näituse avamisest külaseltsis  Kawershof kuu aega. Avamisel olid kohalolijad siiski heas tujus ning klõpsustasime mõned pildidki, kuigi kõik ei läinud päris nii nagu olin ettevalmistanud... Lõpp hea, kõik hea :) Ülejäänud pilte on näha mu kodukal .

Ega mul polnudki varem ühtki pilti isikliku abistaja Signega. Niisiis, siin me olemegi - Signe ja mina!

Mõtted...

Kui oled teinud apsakaid, mis tegemise momendil tundus siiski ainuõige, siis julge tunnistada palju hiljem kõigepealt iseendale. Hakka lahendust otsima, kui neid vaja.  Ära maksa apsakatele peale, sest alati on mitu külge. Ja ära peida enda pead jaanalinnu kombel liiva alla :) Veel tõsi asi, mida on hea meeles pidada - jääda rahulikuks. 
Mõtted on minu enda veel ühe lahendamata probleemi kogemused. Võib - olla mitte just kõige paremad kogemused, aga siiski on nad tänuväärsed kogemused nii minu endale, kui paljudele teistele. Kui asi laheneb, saate kindlasti kuskilt kunagi lugeda täpselt, mis toimus... :)

Minu isiklikud abistajad ei saagi streikida :P Nali naljaks, kuid suudan oma isiklikke abistajatele kõrgemat tunnitasu, kui hooldajad praegu saavad... Ma ei teagi, kas see rõõmustab mind. Kindlasti mõnes mõttes küll - hoian oma töötajaid ehk isiklikke abistajaid ja saan vastu väga head IAT-st, kuigi mul kui tööandjal on probleemegi. Kellel aga neid poleks.:) Aga üldiselt on hale pilt. Olen hooldusõdede ja õdede nõus, et nende töötasu peab tõusma!!!

Head - halvad...

Mul on viimasel ajal tunne, et tehtud hea tasub kuidagi halvaga... Tuletab nagu meelde, et halb ei ole kuhugi kadunud... Nagu narritab, kas veel suudan olla hea...

Aga suhtlesin natuke päkapikudega. Arvan, et olen siiski hea tüdruk :) Usun, et jõuludeks saab taga tuba uue näo. Uue akna. Uue tapeedi. (Üht tapeedi soovin juba kevadest ning näen seda juba uneski - järelikult on minu tapeet :) ) Ja nii edasi.
Olen remondile ammu mõelnud. Vahepeal oleks peaaegu loobunud... Edasi lükkamine oleks olnud küll lihtsam, kuid siis oleks jäänud hingesoppi tegemata tunne.Hallitus süveneks aina... Ja küsimus jääks, millal siis on õige aeg remondimiseks...

See punane ja roosa õnn

Mul on nüüd punased kingad (Tõsi, punased kingad on suvest saadik juba :) )
Mul on nüüd (tänasest) punane käekott. Suur ja mahukas.
Mul on nüüd (ka tänasest) punane rahakott. Roos peal. On küll pisut väike, kuid siiski uus ja punane :) Ükskord ostan taas suurema, kui kunagi on mul niipalju raha, et vajan suurt - suurt koti. :) :P

Veel leidsin täna roosa energia, mis on vaid minu isiklik roosa energia. Roosa energia ei lase mul iseendaga peidust mängida ega iseend kaotada. :)

Mida on veel õnneks vaja!!!

Vajan taas isiklikku abistajat

Jah, nii see ongi - vajan järjekordselt uut isiklikku abistajat.
Kuidas ei mõtleks, on hetke seis selline, et väga keeruline minul omaenda ja tüdrukutel aegu kokku sobitada. Loobu(ksi)n ju pea alati enda kahjuks, isikliku abistaja kasuks. Kodus saan hakkama, kui lükan pidevalt isikliku abistaja tööaega tunni kahe või päeva võrra edasi, kuid  kui pean kohtumisi ja asjaajamisi aina edasi lükkama või halvimal juhul ära jätma, siis see nagu EI lähe mitte. Minust jätab paha mulje :)
Õnneks on siiski kindlad isikliku abistaja tööajadki, kuid nädalas neis ei piisa. Kahjuks.

Samas saan aru Signest, kes on väga tubli ja püüab oma elukarjääri edukalt teha, samuti Avest, Lyst ja Merikesestki.
Tegelikult me oleme koos arutanud, et on ikka uut isikliku abistajat taas vaja. Sest tüdrukud muretsevad minu pärastki.
Oktoobri keskpaikani on minu kalendris isikliku abistaja ajad tõesti harvad - see teeb natuke kõhedust. Seda enam, et  soovin ka kodunt väljas käia...

Kui leian novembriks kellegi, siis on hää :)
Kindlasti riputan töökuulutusi kõikjale. Kuid kui on keegi, kes teab kedagi, kes soovib proovida isikliku abistaja tööd, siis andke, palun, teada :)