Õppigem kallistama

Täna kursusel jäi kõlama, et inimesed, nii vanad, kui noored, ei oska kallistada. Just nimelt siis, kui perekonnas on probleeme. Jäin mõtlema, et see ongi nii. Me kallistame muidu üsna palju. Vähemalt minu tutvuskonnas. Kuid kui on mure või arusaamatus, siis häbeneme enda positiivsust näidata. Me ei näe, me ei kuule, me isegi ei tunne. Väga palju nö. lahendamatuid probleeme, vastikuid olukordi, jääksid olemata, kui julgeksime oma tundeid näidata, rääkida - ja tunda. Minu jaoks ei ole kalli-kalli ainult rõõmu väljendus. Ta on hoopis suurema tähendusega.

Ahaa, olen mitu korda tahtnud teie käest küsida, kas te teate, milline koht on Tartu linnas kõige nõmedama kaldteega ? Mina tean - "Muuli" pood. Üsna vastik on poodi sisse minna ja välja tulla. On küll igavene lai kaldtee, aga - kõver ! Ja kaldtee ääres on kivid, kuhu paras ennast hunnikusse kukkuda. Siitmaalt mõelge ise edasi...

kiire info

- tunni pärast lähen taas linna
- lollikindel mässamine projektiga
- ehk saan viimaks AMFPA jaoks tõendi
- homme , ülehomme pere kursus
- reedel LEEPÜ jõulupidu kotka keldris
- kolmapäeval GNLD koolitus
- laupäeval on valik, mida mõtlen veel - mõlemad üritused on tähtsad.

ja veel, isikliku abistaja kanditaadid, kes piiluvad siia, teile mõistmiseks : selleks et tegeleda kõikega, millega tegelen, vajangi teid :) ärge sattuge segadustesse, et olen üli energiline juba nüüd. seda saan olla vaid tänu isikliku abistajale :)

kõikidele lehv - lehv :D

"Ma olen oma hinge kapten; ma olen oma saatuse issand"

"Ma olen oma hinge kapten;
ma olen oma saatuse issand"

On öelnud William Henley. Ja seda lugesin praegu Brian Tracy raamatust "Omal jõul miljonäriks * 21 saladust, kuidas saavutada majanduslik sõltumatus kiiremini ja lihtsamalt, kui sa arvasid".

Sooviksin pool raamatut siia ümber kirjutada, kuid selle asemel palun, lugege see raamat läbi! Mina ei julge öelda, et raamat õpetab vaid miljonäriks saamist. EI. Pigem iseenda avastamist ja arendamist, et elada oma elu täpselt nii hästi, kui soovime.
Olen mitmel korral maininud, et unistage suurelt. Brian Tracy õpetabki unistama ja palju igapäeva asju, mille peale ei tulda. Sest nendeta on nagu kergem elada. Parem viriseda teiste suhtes, mitte iseenda. See on tavapärane.

Lastevanematele ja üldse täiskasvanutele ütlen, et ärge tehke unistuste keeld lastele mitte iialgi. Aidake hoopis lastel õppida tegema unistustest eesmärke! Ärge unistage laste eest! Teie unelmad ei ole laste omad, teie unelmad on vaid teie omad!
Mäletan, olin umbes 18 aastane, kui mu ema aina kordas, et ma olen nii vana juba - mul ei sobi enam unistada. Ja ma ei julgenudki unistada avameelselt, salaja küll. Ma ei kirjutanud unistusi eesmärkidena üles. Seda ei tee 97% inimkonnast muideks. Millegipärast usun nüüd, et mitmed unistused oleks teoks saanud juba, kui nad oleks olnud eesmärkidena paberil . Need unistused on kadunud ajahõlma. Ma ei mäleta enam neid...
Ma ei süüdista ema. Too oli veneaeg, inimene oli tagaplaanis, siiski ta unistas, tegi elulisi plaane minu asemel. Väga emalik - soovida oma lapsele parimat! Paljud täiskasvanud on selle veakese teadmatusest teinud või kartusest, et laps ei tule toime iseendaga . Kuid lapsele on parim see, kui ta oskab ise unistada ja valikuid eesmärkideks teha.

Lõpetuseks veel üks mõtte raamatust:

"Harjutage end kogu elu tegema asju, mida kardate. Kui teete seda, on hirm kindlale surmale määratud."

Olge ometigi :) palun

Kahjuks ma ei näinud dokfilmi näota tüdrukust. Arutasime Kristiga komme tüdruku kohta. Enne kui ma vihasta nagu Kristi, palun küll taas õppige kord SALLIMA teistsugust eripära ja AUSTAGE elu :)
Ma tean, et minu päevikut loevad inimesed, kel on sallivusega vägagi hästi. Oletan seda sellest, sest ma pole 10 kuu jooksul, mil olen avalikult päevikut kirjutanud, ühtegi negatiivset tagasi sidet saanud. Negatiivsed kisad on mujal minu kohta, kuid nende lugemisest püüan hoiduda... Seega, üleskutse ei olegi mõeldud teile, mu sõbrad!
Usun, igaühel on õigus elada! Ilusa naeratuseta... Näota... Käteta... Jalgadeta... Kõikidele on Jumal andnud HINGE, mis armastab ja / või vihkab, naeratab ja / või nutab... Usun, et hing soovib elada. Ja mitte kellegil ei ole õigus öelda, miks ta üldse jäeti ellu ja muud taolist lollust. Elus juhtub palju ebatavalisi asju. Loodusseaduste ega õnnetuste vastu ei saa meist keegi. Egoistid ei ole meie, kes mõistavad suurepäraselt erinevusi, mis on meie jaoks tavalised isiku eripära. Egoistid on need, kes ei saa sellest aru. Ei saa aru, et maailm vajab armastust ja mõistmist, mitte vihkamist ega haletsust. On üli meeldiv, kui mõistmatud hakkavad mõistma.
Loodan südamest, et väike tüdruk oskab elus armastada ka mitte sallimist. Ta on ju armastuse sees :) :
http://www.julianawetmore.net/

Vaatasin silmanurgast täna "Meie" saadet, kus rääkis Valli Lember-Bogatkina. Mulle meeldis ta sõbra ütlemine, et temast paistab armastust eest ja tagant.
Vanaduski on mõnele vastuvõetamatu.
Mõtlemata sellele, et saadakse isegi vanaks...
Samuti on vastuvõetamatu see reaalne võimalus sattuda õnnetusesse.

Elul on vahel kummmalisi ettearvatamatuid juhtumeid kõikidele! :) Olge ometigi valmis neid vastuvõtma! :) Mis sellest , et ei ole just kerged...

vabandus arvuti süül

sõbrad rate.ee´s, vabandage, et ei ole vastanud teile see nädal! mu arvuti lihtsalt ei luba ratesse logida ning kui saangi korraks sisse, siis viskab mind ratest otsekohe välja. nii et vabandage!

uuel aastal soovin muretseda kindlasti parema ja uuema arvuti :)