reede, veebruar 29, 2008

29. veebruar

29. veebruaril pole ma päris veel bloginud :)

Neid aasta vanused maale pole ka vist paljust teist näinud :);) Mul polnud maalidest pilte.





Unistuste org
Kahekesi on maailm ilusam

Niisiis, tänane haruldane päev jääb meelde kahe asjaga.
Hommik algas ebameeldivat. Siinkohal ma ei hakka kirjeldama räpast asja, mille likvideerimisega tegelesin enne hommikukohvi. Olin shokis. Papa rõõmus pealegi: näe juhtus ja mis siis... Loodan südamest, et see ei hakka korduma - muidu olengi papa hooldaja, kes ei tohi isegi magada jääda...
Papa tervis on täiesti läbi, kuid õlu peab olema... On pisut kontaktsem, kui jaanuari algul, aga kui hommikule mõelda - siis jah, lugu on päris hull.
Päev lõppes positiivselt. Saan Ukse abc-st dšusiruumile uue laiema ukse :) Nüüd usun, et kindlasti. Eelmisest maist olen ukse jamanud. Ja mu MSN-i tuttav töötab Ukse abc-s, kes püüdis juba suvel aidata, aga... kuna soovisin firmade meelest erilist ust, siis katki see asi jäigi igakord. Paar nädalat tagasi küsis Kalev, kas olen ukse saanud... Ei olnud ju. Siis lubaski saata mõõtja minu juurde ja teha ise, mis annab teha. Täna käiski hästi meeldiv noormees ja arutas ja mõõtis. Algul suhtlesime sms-idega ning pärast polnud mu hääldus probleem :) Mind ennast segas mu köha.
Tuleb tavaline uks. Kuid laiem. Saksamaalt.
Lükanduks ei mahu. Esik väike.
Voldikuks polnud ka hea variant.
Erko mõõtis isegi mitu korda mu ratastooli laiuse üle, et ikkagi pääseksin dšussiruumi uue uksega.
Köhin meeletult.
Varsti teen kuuma jalavanni.

kolmapäev, veebruar 27, 2008

NB ! NB ! NB !

Ja ENDISELT vajan isiklikku abistajat. Võibolla keegi teab kedagi soovitada.

Olen elus - poolsurnud

Käisin eile üldkirurgi juures. Ikka nende jalapunnide pärast. Nahakasvajat igatahes ei ole:) Märtsis on väike kümneminutiline op, lihtsalt lõikavad need punnid välja. Mul oleks olnud võimalus opist keelduda, aga ei näe põhjust, miks peaksin nende mädapunnide pärast edasi kannatama. Noojah, arst, 50-ndates meesterahvas ja dotsent, sai tõelise šoki, kui mu haavaarmi nägi. Hüüatas jumalast siiralt ja kohkunult, et mis asi SEE on ??? Talle vist ei jõudnudki kohale, kuidas saadi mind omal ajal niimoodi peksta. Ega ei PEAKSKI niisugune asi pärale jõudma, aga - seegi on ELU. Paraku...

Ja Maarjamõisa polikliiniku registratuur on ikka... Loogiline oleks, et registratuuris on üks laud madal, et ratastoolis inimene ei peaks kaela kangeks venitama, nagu kaelkirjak. Tartu Postimaja on hea näide, et nii saab küll - seal on mitu madalat lauda. Ja ometi on seal veel eraldi invalaud, kus ma ise pole käinudki - ei ole vajadust tundnud.

Kuna mul nahakasvajat ei ole, siis on mul praegu JÕLE nohu ja köha - vägisi tahavad ajud nina kaudu välja joosta:P Kaob viimat see viimane aruraasuke ka ära taskuräti sisse:P

esmaspäev, veebruar 25, 2008

Mitte ei saata läbi Tiiata :P

Küsiti minult isiklike abistajate suhtes kommentaari. Kes ja kus ja milleks - usun, et loete varsti. :) Minule oli ajakirjaniku soov üllatav. Sest küllap on teisigi, kes võiksid kogemuste jagada. Aga tagapõhi lool tuleb veelgi minu jaoks... pehmelt öeldes... uskumatu...

Aa mina mõtlesin iseendale ühe pisiasja päris selgeks. Mul on iseseisvus ja vabadustunne korraga - ja see ongi pagana hea.

Geniaalsuse tund

Sain teada, et projekt on rahastatud :) Küll pisut väiksema summaga, kuid küllap saame hakkama.! Aprilli nali tuleb naljana - olen jälle 1. aprillist ametlikult projektijuht. Vot nii :D