Mu süda särab ja armastab vikerkaarevärviliselt. Õnn on olla õnnelik, kuid vahel on vaja ka pisaraid.
reede, juuli 31, 2020
neljapäev, juuli 30, 2020
Nagu orav ratas!
Kodused toimetused ei saa ealeski otsa. Saavad tehtud ja samas ununevad nii kauaks, kuni jälle tuleb neid teha...
Lõpmatu ring 😁
Mis siis täna sai tehtud... Justkui mitte midagi tähtsat ja ometigi kõik oli tähtis.
Lilled said kastetud. Nii akna taga kui toas.Pesu pestud.
Nõud pestud.
Kassiliiv vahetatud.
Kohvitatud.
Salatit tehtud. Kukeseente - kartulisalatit. Päris huvitava maitsega tuli.
Leib tuttu pandud. Homme jälle leiva küpsetamine.
Natuke juuksetuka lõikamine...
Veidi arvuti taga olemine.
Telefoniga rääkimine...
Õhtul arutasime Ingridiga, mida sai täna üldse ära teha...
Siiski oli mõnus kodune päev.
Niisugusi päevi on olnud sadu ja tuleb veel sadu...
kolmapäev, juuli 29, 2020
Südamekene
Lapsed käisid minu joonistamas. Kõik joonistasime vabal teemal... Mul tuli süda paberile, et lapsed on armsad ja vahvad.
teisipäev, juuli 28, 2020
esmaspäev, juuli 27, 2020
Leivategu - ammune unistus läks jälle täide
Päev, mis läheb mu elus jälle ajalukku ühe unistuse täitumisega.
Tegin leiva valmis. Eile siis panin leiva ööseks tuttu, et täna valmis küpsetada. Sai kaks pätsi. Suurem ja väiksem.
Mulle meenus, et vanaema õpetas, et parim saiataigen tuleb käe või jalaga - minu puhul - sõtkudes. Mõtlesin, et leibki tuleb nõnna parem. Nii ma sõtkusin leiba jalaga. Tundsin mõnu tegemisest.
Mirjam, kes on leibu teinud palju palju, ütles naerdes ja õhinal, et selliselt teeb ta küll esimest korda leiba. Ta natuke abistas mind.
Arvasime, et Eestimaal pole keegi nii ennem leiba teinud...
Olen küll vist päris perenaine! Isegi leiva tegemise saan selgeks. Küllap ajaga tuleb omad nipidki leiba, usun. Nüüd oli Jaanalt hästi lahe õpetus ja juuretisepoju. Aga nüüd on mul juba enda juuretiselaps olemas...
Paraku ei saanud pildi ahjust tulnust leivast... Leivale püüdsin kirjutada TIIA , kuidagi jäi ka...
Välja tuli vist täitsa söödav leib. O n söödud .
Juba telliti sünnipäevakski pätsi. Teen ka.
Leivakunst!!!
Pildid Silverilt, kes ei tahtnud kuidagi pildi teha - arvas, et leivategu on tavaline... Eks tal olegi õigus.
Minule oli uus kogemus.
Muud ei midagi.
Meenus ka Juhan Liiv: Tüdruk võtab ahjust sooja leiba - mõtelge...
Tegin leiva valmis. Eile siis panin leiva ööseks tuttu, et täna valmis küpsetada. Sai kaks pätsi. Suurem ja väiksem.
Mulle meenus, et vanaema õpetas, et parim saiataigen tuleb käe või jalaga - minu puhul - sõtkudes. Mõtlesin, et leibki tuleb nõnna parem. Nii ma sõtkusin leiba jalaga. Tundsin mõnu tegemisest.
Mirjam, kes on leibu teinud palju palju, ütles naerdes ja õhinal, et selliselt teeb ta küll esimest korda leiba. Ta natuke abistas mind.
Arvasime, et Eestimaal pole keegi nii ennem leiba teinud...
Olen küll vist päris perenaine! Isegi leiva tegemise saan selgeks. Küllap ajaga tuleb omad nipidki leiba, usun. Nüüd oli Jaanalt hästi lahe õpetus ja juuretisepoju. Aga nüüd on mul juba enda juuretiselaps olemas...
Paraku ei saanud pildi ahjust tulnust leivast... Leivale püüdsin kirjutada TIIA , kuidagi jäi ka...
Välja tuli vist täitsa söödav leib. O n söödud .
Juba telliti sünnipäevakski pätsi. Teen ka.
Leivakunst!!!
Pildid Silverilt, kes ei tahtnud kuidagi pildi teha - arvas, et leivategu on tavaline... Eks tal olegi õigus.
Minule oli uus kogemus.
Muud ei midagi.
Meenus ka Juhan Liiv: Tüdruk võtab ahjust sooja leiba - mõtelge...
Tellimine:
Postitused (Atom)











