Soovin ja vajan isiklikke abistajaid ehk IAT-ga on hästi

 Olen mõelnud nüüd edasi - tagasi, et soovin ja vajan üht isikliku abistajat juurde, võib - olla mitut sel aastal. Mul endal mitmeid unistuste projekti, mida soovin säravalt ja edukalt ellu viia. Juba sellepärast, et olen aktiivsem, on mul vaja tublisid lisakäsi füüsiliselt juurde. Tõenäoliselt päris uut inimest otsida ma ei peagi, vähemasti hetkel. 

Usun, et mingi moment vajangi uusi abistajaid kas või mõneks ajaks... mis võib venita oi kui pikaks ajaks. Neid kordi on olnud palju, kui tuldud korraks ja jäetudki mu ellu.

Õnneks Kastre vald võimaldas aastaks piisavalt IAT tunde. Peaaegu nii palju kui soovisin, pisut vähem küll, kuid siiski kõige rohkem Isikliku Abistaja Teenuse tunde läbi aastate valla poolt. Arvutasin ja hindasin ise oma tegemisi ja toimetusi, ningu küsisin kuus 200 tundi. ssa180. Võin rahul olla. Muidugi see aastagi on IAT vallal projekti raames, seega on pisi närvikõdi jätkuvalt, mis saab aasta pärast... 

Aga elame aasta ära! Annan endast jällegi parima. Teistmoodi ma ei oskagi.  Vist. 

Küllap saab hoida TM Loovuse kaudugi IAT hoida jätkuvalt, kui tuleb mingi ettearvamatu isiklik vajadus, mida KOV  ei rahasta või mis iganes.     Kuldvõtmekese fond igal juhul. 

Ja kunagi peab mu salajane unistus täituma, et ükskord on mu elu - olu kõik, sh IAT väga hästi majandatud mul endal. Olen väsinud sellest, et keegi ametnik hindab ja otsustab ja vastutab minu heaolu eest. Mõtlen ühelt poolt, et keegi ei saa teise elu paika panna. Teisalt mõistan suurepäraselt, et siin maailmas tuleb hinnata abivajadusi. See omakorda teeb mugavust inimestel elus, sest keegi teab paremini nagu kuidas elada ja olla  . Mul on isiklikult tunne, et minul topelt keerulisem tõestada inimeseks olemist... 

Olen sellest tohutult kirjutanud ja rääkinud...

Äge on olla täisväärtuslik!

Koguaeg ei peagi miskit tõestama ega mämmutama, kui äge on kõik... 

OLLA LIHTSALT. 

See on kõige olulisem.

Olemiseks vajangi  uusi isiklikke abistajaid. Mul on küll hetkel head abistajad olemas.  Aga üks isiklik abistaja ei suuda ega peagi minu tempos püsida ega alati olla tööl, kui mul vaja teda. Abistajatelgi oma isiklik elu. Pahatihti mõtlen neile rohkemgi kui iseendale ja oma elule... 

Olen aga loobunud loobumistest.

See tähendab seda, et pean enam iseendale ka mõtlema, et olla. 

Mitte midagi uut ega põnevat ei bloginud täna...

Lihtsalt mõtted täna

 Ma polnud mitu päeva uudiseid kuulnud. Ega ma ei soovinudki kuulata. 

See, mis hetkel jälle toimub, on minu meelest tohutu hirmu külvamine. Juba uudiste kuulmine  halvab närvikava ja psüühika... Et olla terve pead nagu raudselt mõtlema, et oledki surmaga võlgu, haiguste kandja ... 

Usun, et surmale saab mõelda väga helgelt.

Minu risk  on surra.

Kõikide risk on surra.

Kes aga ütleb, et surm ongi risk... Võib-olla on surm loomulik elu kulgemine... 

Sünni surma vahel on elu. 

Elu tuleb iga päev ja öö nautida. Nii nagu oleks iga päev ainus ja viimane. Iga päev ongi omalaadselt ainus. Mitte üks päev ei kordu. Kuigi iga päev tõuseb ja loojub päike ning kõik tundub nii pööraselt ühesugune, et vahetevahel ajab südame pahaks...  

Ollakse harjutud, et elu peab ilmtingimata olema raske. Raskuste läbi saab võitletud raskustega... Üks tüütu raskuste jada... Raske on isegi mõelda, kuhu tahavad raskused viia... Nagu Tões ja Õiguses tee raskes tööd, siis tuleb ka (raske)  armastuski... Raske raha...     Raske mõista... Raske seksigi saada... 

Pagan võtku!

Ma soovin lihtsalt elada.

Nautida elu täpselt sellisena nagu elu on. Ma ei viitsi võitleta lollakate ettekujutavate raskustega, kuigi nad on siiski täiesti olemas. Elu ei ole lõputu võitlus. Elu on hoopis sügavam, kuid samas lihtsam. 

Mul on omad tõed. 

Ma ei ela ise oma elu raskeks. 

Kergemat elu soovin - nii ka on mult küsitud... Ühest äärmusest teise äärmusesse. Ei tea, milline oleks kerge elu... 

Mulle tõepoolest meeldib mu elu. 

Öeldakse, et igaühele antakse täpselt nii  palju, kui palju suudab ta kanta.     Järelikult minu mõõt on selline nagu  on. 

Mu mõtelõng katkes...

Mõtlesin hoopis muud kirjutada...

Saan aru, et üks haigus on kogu maailma hulluks ajanud. Või pigem, inimesed, kes rääkivad pidevalt covid19-st, on kogu maailma hulluks ajanud. 

Temaga tuleb ka õppida elama nagu iga teise haigusega.  Hirmu toel see aga ei õnnestu. Minu meelest, kõik haigused vääriksid võrdselt tähelepanu. Ennem ei teatud, kui palju haigeid haiglates on. Ei loetud haigete arve iga tund. Ei rääkitud mitu vähihaiget tuli ööpäevas juurde... Mitu inimest suri... 

Uudiseid ei kuula enam ammust ajast huviga ega pidevalt. Raadio keeran näiteks täistunnil kinni. Säilitades niiviisi oma bioenergeetikat. Usun, et selget ja tervet psüühikatki läheb mul veel vaja.  Hing maskita on usutavasti parim viis, kuidas end hoida säravana ja elamisjaksus.  

Sädeinimesi vajab maailm hommegi.

Loodetavasti. 

  

Täna olin Raplas

 Üks näitus jälle möödanik... Ma  ei teagi, kas on rõõm või kurbus, kui maha võtan näitusi... Südamest rahu, et öö sai hästi tehtud... 

Sõime Hannaga Hollivuudis.

Tiirutasime Kaiust ja Rakkest läbi.

Eilne ja tänagi rõõmuspäev

 

  

Eile oli hästi vahva rõõmus ehk sünnipäev.     Oli kõike mõõdukalt, närvikõdigi...😊

Oli laulu. Suur  Sillu laulis sünnipäeva äratust, mutile 😋😍Väga geniaalelt armas laulukene, oma looming korraks. Ka telefonis lauldi. Lauldi ka uksel.

Väike Sillu laulis hommikust õhtuni igal õigel hetkel. Väike Sillu aitas valida mul ka kleidi selga. 😊 

Lilled.

Sattusin hoopis Räpina, kuigi plaanisime Hannaga mitu  aega 

hoopis mujale minna, kaugemale... Ega hommikul ma ei 

teadnudki, et Räpina satun... Vahel võib lihtsalt end tuulutada.

 

Käisin mammalegi rõõmu viimas. Tegin ekstra talle tordi . Minu meelést on väga tore, kui sünnipäevalaps kingib teistelegi rõõmu, mitte ei taha ainult ise kingitusi... Mulle oligi eile üks suurim rõõm, et mamma oli rõõmus minu külaskäigu  üle.  

Kasski sai sooje kallistusi mu süles mamma aias. Ta hüppas ise mulle sülle. 

Minu üllatav eriline külaline.  Rott Tupsu. Olen vist väikene ristiema...

Ma arva(si)n, et võin panna endale hindeks 5 😉

Krista arvas küll, et puudus viie taga pluss... 😂

    Plussi poes ei müüdud, aga arvan, et 5+ -ni on siiski mul veel samm maad. Pigem paneksin miinuse viie taha...

Suur aitäh kõikidele õnne ja heade soovide soovijatele. Häid sõnumeid on olnud üle paarisaja. Mul on uhke ja tänu tunne, et võin olla paljude inimesi inimenegi.  Soovin vastu julgust olla õnnelik ning armastada, iseolemist.

Iseenda kaudu saabki olla teistele olemas südamesoojusega.

Täna jätkus rõõm.

On Eesti sünnipäev.

 Olime naabrinaistega pidulikult. Tehti väike tore üllatuski. 

Minu rõõm on see, et saan Eestimaal isepäiselt omaenda elu.

Head pidupäeva lõppu!

Rõõmunädalal vikerkaarevärviline

Rõõmu-pannkoogitort. Tänasel pühapäeval. Tehtud käepärast olevatest jäägitest, lisatud piparkoogi maitseainet (kui juba salapärane päkapikk mängus, siis ka piparkoogimaitsegi!!!),   šokolaaditükke sulatatud peale... Kapist leitud kiirtoit, millel polnud ei nägu ega tegu, mis tahtis olla ühepajatoit. Mina isegi ei tea, kuidas need pakid kappi said... Ma söön ja ostan kiirtoite harva. 

  Pisipidulik, pisut eriline söömaaeg Ingridiga.