reede, juuli 18, 2008

Peavalu - ja mis siis, kui kõik on ikka normaalne

Pea valutas uimaselt päev otsa. Seda juhtub mul harva. Kes teaks, miks valutas... Valutasin vastu :D

Koristasin eestuba päris korralikult. Suure vaiba all oli taaskord liivatolmukord nagu poleks elus ealeski sealt pühkinud/pestnud...
Lyl tuli esimese tööpäevaga edukalt toime. Usun kindlalt, et nüüd on pikemaks ajaks 3 inimest mul olemas: Timo, Ly ja loomulikult armas Sandra, kes on töötanud minu juures juba 3 kuud. Sandra on tõesti mulle väga armsaks saanud ning tubli on ta ka :) Küllap saavad peagi Timo ja Lygi mulle lähedaseks :)
Kõik mu isiklikud abistajad, kes on töötanud paar kuud või kauem, on armsad ja lähedased. See on isikliku abistaja töö eripära vist :)
Ja kui tulebki mõni hetk, kus abistajaid ei saa tulla ega olla, küll siis kedagi leian, kes saab minule appi tulla. Näiteks ootan kuu lõppu, kui lähme Lauraga Pärnumaale jälle psühhodraamasse...

Issand, mis aasta see ometi on... Mitte üks aasta pole olnud tutvusringis nii palju haigusi ega surma ega probleeme... Kuu jooksul üle päeva mõni ütleb "tead, mis juhtus..." - kohutav aasta... Lihtsalt mõtlema paneb, mis lahti on ...

Kommentaare ei ole: