Esmaspäev, mai 09, 2011

Hull ajakene hetkel vist ees ehk küsimused iseendale

Kõik tundub hetkel häda ja viletsus. Kui hakkab miski nagu sujuma, siis miski hakkab kindlasti upputama. Sõna otseses mõttes. Köögikraan jamab umbes juba nädal, eile oli valamukapi all nagu purskkaev... Elu veeta, sest pea - veekraan on kinni keeratud. Silver püüdis eile parandada, kuid ei õnnestunud... Praegu ajan töömehi taga, kes kiiremini saaks appi tulla. Võin küll olla kannatlik, kuid on hetki, kus ei saa kannatlik olla. :) Ei saa parima soovi korralgi.
Mingit firmat appi kutsuda ei ole hetkel võimalik.

Kas naisel on ikka hea olla ja elada ilma supermeheta? Kust leida supermeest, kes oskaks absoluutselt kõike teha...

Ei, tõsiselt. Olen pisut väsinud, et pean ise teadma, mida ja kuidas teha, ja mis viga jne. Olen niigi vist mitme naise eest väljas. Ma ei suuda olla veel olla mitme mehe eestki :D
Olen sellestki veendunud, et ükski inimene, olgu ta mees või naine, ei peagi oskama ja suutma kõike.

Nii, loodan, et probleem laheneb tänase homsega. Loodetavasti leian torulukksepa.
Kõigeenne pean leidma kellegi, kes vett annab. Ei ole joogivettki. Mustade nõude virn kasvab ja kasvab...
................................................
Käis mamma. Piima tõi. Aga mõtleb ka, kust leida meest kraani jaoks... Vett sai poes. Täitsa kraanivett. Kannu. :D

Ehee, elame veel!!!

Üks päev sain meili boxi info Pereteraapia kursuse kohta. See sealt, kus öeldi mulle, et mina ei kõnni ega kõnele... Tegelikult see lõpputöö jäigi mul täiendamata, sest mu tolleaegne klient sai abi, ning protsess oli ilusti töös olemas... Mõnedele teaduslikke küsimustele ma ei vastanud kliendi jutu kaudu, sest probleem polnud seal. Kui "ülemarstid" nagu ütleb mu psühhodraama õpetaja Ruuda, poleks mõnitanud, siis oleksin kindlasti tööd paremaks kirjutanud, kuid mul kadus motivatsioon...
Nüüdki tundub, et läheks - kuid milleks... Veel suure summa eest...
Psühhodraama annab rohkem...

Lõpetan hetkel, kohe jõuab Erika siia.
Lähen vist välja. Tuulutama.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tunnen ise ka juba päris pikka aega, et olen ainus mees majas, vahel ajab tõesti närvi ja tahaks lihtsalt pea kellegi sülle panna ja nutta... Kuid samas, ka iseseisvus on suur väärtus elus, kuigi hind selle eest on vahel kallis.

Tiia ütles ...

Jajaa. Ma vist tean seda tunnet ja igatsust. Ja ometi ei vahetaks iseseisvust nii lihtsalt MITTE MILLEGI vastu. Kui leiaks mehe, kelle väärtus oleks sama suur, siis mõtleks ehk veel järele, aga seni...