Laupäev, mai 07, 2011

Laatre näitusest ja...

Olen praeguseks juba kodus.
Just nüüd tehti mulle "ilus" emadepäeva kink - kõik mu hea tuju tuules. Tahaks nutta...

Aga siiski,
eile oli armas näituse avamine Laatres. Minu üllatuseks oli mu näitus Laatre Vabaajakeskusele esimene. Isegi torud seintele said vist paar päeva tagasi alles. Kohalik rahvas oli elevil, eriti Vabaajakeskuse perenaine Riina.
Riina on väga armas inimene :)
Vabaajakeskus oli vanasti kool. Erikagi oma õdedega ja vendadega on seal koolis käinud. Paar aastat tagasi tehti majale remont, nüüd Laatre küla keskus, kus jõusaalist saunani. Ja seal käivad koos nii noored kui vanad, kuid noortele on ikkagi noortekas.
Kuna homme on emadepäev, siis tähistati koos näituse avamisega emadepäevagi. Väikese kontserdiga. Paar tantsu ja laulu vanematelt daamidelt ja mulle meeldis eriti vanahärra, kes laulis. Mõned luuletused.
Kahjuks noori ei olnud kohal, sest eile oli koolis kevadpidu. Kuid hullu ehk pole, sest noortele jääb piisavalt aega mu näitust näha. Näitus on üleval mai lõpuni.

Eile sai maali "Ema pilk" alla esmakordselt mu luuletus :) Olen ammu mõelnud, et võiks teha näituse, kus maalide all oleks oma luuletusedki. Siis polekski vaja luulekogu... Oleks geniaalne ja ideaalne :P Ainult üks väike viga on - mul ei ole luuletusi nii palju nagu maale ;)

Loodan, et võitsin enda sooja olekuga taas inimeste poolehoiu. Kuigi hetkeks läksin jubedalt närvi, kui ütlesin endalt avasõnu. Miks - ma ei teagi. Võib - olla Erikal oli pärast õigus, kui arutasime omavahel, kuidas läks, et jahmusin vanematest daamidest (väga suur sorry!), sest olen pidevalt ainult noortega ja noorematega suhtelnud. Õnneks, pinges olek möödus mõne minutiga, kui tajusin, et inimesed on jälle ühel lainel minuga :)
Tegelikult oli hästi soe ja südamlik õhkkond. :)

Mu imestuseks oli üks daam, kes teadis mind, kui olin 12...17... Loomulikult mina ei tundnud teda kohe ära...
Nohjah, mine üks - kõik - kuhu, ikka leidub keegi, kes mind tunneb :D

Aitäh Erika emale, Natašale, kes imearmsalt võttis mind omas kodus vastu :)

Pildid tulevad lähipäevil.

Minule jäi meelde Riina soovitus edaspidiseks: naerata ikka armsalt. Just mu naeratus oli see, mis eilegi mõjus nii, et kartused ja asjatult kujutlevad piirid minust kadusid peaaegu kohe...

Veel hästi armas oli see, et Erikat peeti ka minu kõrval meeles. Ta tegi tõesti väga head tööd... :) Erika ise naerab, et sai Laatre peal kuulsaks tänu mulle :D Arvan, et ta on seda väärt :)

Eilsega sain energiat juurde, mis kippus taas ära kaduma, et vastupanna argimuredele ja probleemidele... :)
Küllap hommegi tuleb hea ja ilus naeratuste rohke päev :)

2 kommentaari:

Maarja ütles ...

Hahaa, no seda väheste luuletuste viga annab ju parandada :)

Tiia ütles ...

Ehhee, luuletada kah veel üle 40 luuletuse - ööpäevas peaks olema juba 33 tundi :P aa parandada annab küll :()