Puhkusereis jälle lükub edasi. Kahjuks. Mõtlesin küll kuid ja kuid, et see suvi lähen päriselt kuhugile puhkama. Lihtsalt niisama olema. Üksikule saarele ;) Kuid, täna, 11. augustil tundub, et enam ei jõua mitte kuskile...
Siiski iga hinna eest pean jõudma ja saama Olustverre! Paari nädala pärast. Muidu mina lihtsalt ei suuda enam mängida. Olen seda minekut kaks aastat oodanud... Hetkel elan ja hingan selle nimel! Olustvere pole niisama olemine. On mõtetöö, kuid seda vajan ka praegu vägagi.
Tunnen, et mu aju kärbub juba asjatult.
See väsitab mind.
Ma ei ole ju veel nõnna vana, et võiksin lubada oma aju kärbumist :D
Mõtlen taas tõsiselt raamatu kirjutamisele... Ausalt öeldes, mõned kuud ei suutnud pooleli olevale raamatule mõeldagi... Küllap kõik need vastu taevast lendamised röövisid tahet kirjutada... Kui ikka arvutis kaob 2 - 3 korda järjest natu suur töö, siis... Saan aru küll, et olen ise ka süüdi. Ei salvestanud mujale... Aga noo, juhtub ikka. Kuigi tõenäosus, et üks apsakas juhtub kolm korda järjest aasta jooksul, on väiksemast väiksem.
Kuid momendil mõtlen, et hoopis teistmoodi kirjutamisele... Aasta paari pärast usutavasti on raamat loetav... :)
Üleüldse saadab mind viimasel ajal liialt mingi loomekriis...
Usun, et läheb üle.
Kõik on ju tegelikult hästi.
Sügis toob loodetavasti uusi põnevaid kogemusi ja elamusi!
Tänast pühapäeva võtan vabalt. :) Mõtlen, mida õuntega teha... Teen hapukurke ka ikka, kuigi - mmmm - ma ise söön neid vaid kartulisalatis... Iihhii!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar