Tänane üks hetk tumestas taas kõik hea... Ma pean natuke uurima ja juurdlema järjekordselt, miks nii on, kuid seekord kirjutan ausalt ja avameelselt varsti, mis tegelikult 5 aastat kestnud on olnud... Ja täna ma igatahes lõppu ei näe, kuigi uskusin siiralt, et mõne kuu pärast lõpeb nõiaring lõppude lõpuks lõplikult. Aga kus sa sellega! Ma ei saa üleüldse aru, mis toimub ja kuidas lastakse kõigel seesugustel asjadel toimuda. OK, olen... Ma ei leia siia õiget sõna. Tol hetkel 5 aastat tagasi näis tehtud samm ainuõige, ma lihtsalt ei osanud sündmusi ette näha, mis järgnenud...
Tegelikult mina olen momendil, mis kestnud üle pooleteist aasta endast parima andnud ja pingutanud. Olen seega rahulik.
Lihtsalt teiste poolne käitumine teeb meele mõrudaks. Kaua võib?!
Mul kogemus. Ja praegu mõistan neidki suurepäraselt, kel sama probleemid...
Arvan, et see jama on millegiks jälle hea :)
Kuigi olen praegu plahvatusohtlik...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar