Teisipäev, juuli 26, 2016

Jess, super Kuressaare aeg

Jälle suvemälestuste pagas rikkam :)

 Kuressaares kesköised jalutused.  Linn sai üldse risti ja põiki läbi jalutatud. Ka päise päeva aeg.

Johani spar.  Esimest korda spas. Esimest korda elus ka - häbi küll tunnistada :) - mullivannis. See oli lahe, et lõpuks oli spa vaid meie - minu ja Kristi - päralt. Rahvas õhtul oli vähe... Basseini servapulgast kätega kinni hoides seisin või õigemini hõljusin vees ise.  Kuna olen nii kerge, siis mu jalad lihtsalt tõusid veepinnale :) Kristi mõned hetked ei hoidnudki minust kinni. Mina siis jälle "karjusin" naerdes, et upun nüüd... :)
Muide, mul oli kaasas igivana trikoo, mis oli viimati seljas 17 aastat tagasi - uskumatu, kuid nüüd läks mulle ilusti selga. Võin vist olla väga rahulolev daam, kelle vorm aastatega pole grammigi muutunud :) Ometi figuuri hoidmise nimel ma ei tee ju eriti midagi üleloomuliku... Pigem söön rohkesti magusatki :)
Aitäh Johan spa  kes soodsalt rõõmustas meie õhtupoolikut!!!

Näituse Piiskopi eluruumis võtsin siiski ise Kristiga  maha.  Viibisime kindluses  vähe aega, umbes pooltundi, kuid selle aja jooksul näitas mulle Kristi ruume, kuhu oli võimalik üle ülikõrgete lävepakkude ratastooliga pääseda. Ja sain istuda Lossi aknal. Nagu keskaja daam pikas kleidis... Oli kuidagi võimas tunne.
Aknal püüdsime teha ainsa pildigi sellest reisist. Ei olnud head pilditegemise võimalus... Pealegi mõtlengi, et on hetki, mis võiks jääda rohkem mällu... Meelde...

Priit, kes sõidutas  meid maalidega Lossist bussijaama, arv as, et näitust nägi paarkümmend tuhat inimest. Igatahes mu külalisraamat on täis kirjutatud, on jaapani ja korea keeltki seal ;)
 
Kristi vanaema ja vanaisa olid väga külalislahked.
Ühisgümnaasiumi hostel oli täitsa mõnus ööbimiskoht. Minu jaoks veidi nostalgiline  ka ;)

Kesklinna avalik inva - wc jäi meelde: ühes ruumis wc-ne  koritusvahendite ladu,mis meenutas osaliselt rahavõtja onu kohvikut.  Kui välja tulin, küsis onu: Noo, kas häda sai aetud? Naerma ajas.

Kuressaare tänavad on aga pisut ebasõbralikud ratastooli(de)le. Eriti kesklinnas... Minu ratastoolil läkski seljatoe kruvi lahti, mitte katki, kuid mul oli lihtsalt ebamugavam istuda , kuigi Kristil oli vist just viltune käepide parem lükkata...

Laeval käisime õueski. Eile tagasi tulles leidsime lifti juures laeva - ratastooligi. Arvatavasti tihti seda ei kasutada, sest oli suht tolmune... Minu jaoks oli küll see ratastool 3 x korda suurem, kuid paarkümmend minutit laevas ajas asja ära.

Kuna käisime bussiga, siis tassisime maale Kristiga kahekesi Tartu bussijaamast Annelinna, üle Emajõe. Lõpetasime Saaremaa reisi kenasti tüdrukute õhtuga Kristi pool. Aga see kuidas me läksime, see on võimalik vaid Eesti kangetele naistele: minu põlvedel ja külgtugedel maalikohver, riidekott ja käekott ning Kristil õlal suur maalikott ja seljakott. Kõik mehed, kes meist möödusid, vaatasid uskumatult meid :) :) :) Me hoidsime taksoraha kokku...
Naersime ja mõtlesime, milleks vaja vahel üldse mehi... :) :) :)

Mul oli tõesti super pühapäev puhkuseks. Eilne, esmaspäev oli väikene tööpäev ka mulle, kuid hästi tore. Loodan, et Kristilgi oli mõnus tööaeg. Aitäh sulle, Kristi!

Taas tõdesin, et inimene ise saab siiski teha igasugustest naudimistest tõelise naudimise :)

Kommentaare ei ole: