Pühapäev, detsember 03, 2017

7 aastat on armastust ehk täna kõigele vaatamata hästi mõnus laupäev

Hommik algas suure jahmatusega... Pesin nõusid. Esikus möllasid kassid. Bongo kiusab Pätut sageli - kassilaps tahab ju mängida. Äkki kuulsin peegli kukkumist. Seejärel kasside kappamist taha tuppa. Siis vaikust. Veesulinat. Pesisin nõusid edasi. Lõpuks kuivatasin jalad. Läksin esiku vaatama. Hinge kinni pidades. Püüdsin arvata, kui mitu mõra või palju kilde on...
Ei ühtegi!!!
Ohkasin kergendatult.
7 aastat peaks siin kodus ja minul jätkuma ikka armastust 😊😉💗 '
Millegipärast usun seda, et peegel ei tohiks katki minna... Mul on elus kaks korda peegel purunenud... ja armastust on ka mingil moel purunenud... Kuigi usun, et mu enda kirg ja sära on ikkagi välja paistnud.

Täna sai natu jõulukaunistustega möllatud. Võib mõelda küll, et milleks mulle nii palju jõuluilu ja meelt koju igal aastal... Aga nii hea on olla lapsemeelne. Uskuda jõuluimédesse. Pealegi on ju hea pime aeg muuta pisutki valgemaks ja säravamaks. Teades siiski, et arvatavasti olen jõuluajal jälle üksildane... kuigi ehk mõnigi kallis inimene jookseb läbi ja soovib häid soove ning läheb kiirustades oma teed. Oma pere juurde. Oma kallide juurde. See ongi elu. Oleme ausad. Ja mina olen siiski tänulik ja õnnelik, et  olen siiski paljudel südames ja meeles. Ja et mu head mõtted kanduvad paljudeni... 

Kuna eile niisiis saatsin osa lilli nende perenaisega Kristiga oma koju, siis tundus mulle, et elamine jäi tühjemaks, kuidagi kurvemalt... Püüdsin teise Kristiga täna tühjad kohad jõuludega ja teiste lilledega rõõmsasti ja soojemalt täita.

Mul on aga super rõõm, et   Kristile tuli sära silmadesse, kui nägi oma taimi ja lilli. Ja ei uskunud armsasti, kui palju nad aastaga on kasvanud.





Köögiaken.
 Minu fantaasia. Jõulupuu. Mõtlengi, kas vajangi ehtsat kuusepuud. Kuigi kuusk on olnud mul igal aastal... Pealegi akna taga paistab tuppa küla jõulupuu ja veel pisut kaugemal pargi all särab teinegi kuusepuu. Nagu juba mitmeid aastaid...
Eelmine suvi tõi Kristi selle lille tibatillukese seemne. Nüüd kasvab silmnähtavalt ja hullumeelselt.






Taga toa veel vana aken.

Hommikupoolikul lakkis Piret jälle  mu varbaküüni. Jõuluteema valisime. Tal on ikka annet ja minuga kannatust. Eriti sõrmedega, nendega jätkame homme... 

Kommentaare ei ole: