Laupäev, oktoober 17, 2020

Kohtusin Piret Ausiga...

... enne Avatuid Lava. Neljapäeval. Viljandis.

Ausalt ka, see oli me esimene kohtumine päriselt. Ma olen jätkuvalt veendunud, et ükskõik, kui toredad ja asjalikul on e - kohtumised, kus need iganes toimuks, kas facebook´is või mujal, on siiski kõige vajalikumad päris silmast silma kokkusaamised. Mul oli küll  tunne, et nagu oleks kohtunud sadu kordi juba.

Kuna Tartumaa loometalgude raames on mu pähe tulnud hullumeelne väljakutse ning üldse seoses Vunki mano kultuuriüritustegi korraldajate ja korraldamiste teemadega , mõtlesin ammu Piretiga rääkida natukenegi.

Saingi tänu Piretile isegi jälle targemaks. Pireti südameasjaks on ja jääb kultuuri ligipääs inimestele. Kui ükskord kunagi saab Pireti unistus teoks, siis laheneksid ehk paljud ligipääsu küsimused ... See on tohutu suur töö. 

Kuid usun seda jätkuvalt, et mina ja kõik teised inimesed saame sellele kaasa aidata, et üritustele oleks ligipääs ja et kõikidel oleks hea olla, käies üritustel, rääkida - see tähendab olla olemas. Loome asju ju endi jaoks. Ei saa pahaks panna, kui korraldaja pole näinud ratastooli, kuigi võib-olla kuskil paberil on ratastool ilusti kirjas... Siis peabki kenasti rallima silme ette, et halloo ratastool näeb selline välja,kuid ratastoolidelgi on sadu mudeleid, mis tahavad ligipääsu kaldteele... 

Minu / meie idee teha stand-up stiilis etendus, mis aitaks naeru kaudu meie maailma paljude inimesteni viia, meeldis Piretile. Saime veel ühe uskuja juurde, kes usub, et ideel on 

jumet. Nüüd vaja meicap juurde teha... 

Sain Piretilt kingituseks Viljandi pärimusmuusika festivali lugude raamatu.😊 

Kommentaare ei ole: