teisipäev, oktoober 13, 2020

Usun saatust ja...

 ... seda, et elus ei ole juhuseid. Järjest rohkem usun neist imelikke imelisi asju, mida ei osata veel seletada, kuid mis saavad järjest selgemaks mulle... 

Üksainus uksekellgi võib muuta kogu elu kulgu. 

Täna mõtlen päris tihti, milline mu elu oleks, kui aastaid tagasi ei oleks üht uksekellahelinat... Ega ma lõpuni kunagi ei mõtle, sest ma lihtsalt ei taha. Olen tõesti tänulik, et mul on olnud täpselt selline elu nagu on  olnud. Sellist elu ju enne saatuslikku uksekella igatsesin, kuigi ma ei teadnud veel paljusid asju... Aga enda sisemuses olen alati teadnud ning teadsin ka enne 14. oktoobrit 1988, et soovin olla ise ja teha oma elust mingi vahva elamus... See oli unistus.  Arvasin teadvat, kuidas hakkan olema ja elama. Tegelikult ma ei teadnud, et elu annab sadu kordi rohkem elamusi ja värve ning kuidas täna elan on palju - palju põnevam, kui 21 aastasena oskasin unistada... 

Suured unistused ja armastamisjaks jäägu alati minuga, siis saan ikka kuidagi oma hullumeelse eluga hakkama.💖

Kõikidele teistele soovin sedasama - unistusi ja armastamiisjaksu. 
Ja uksekellahelina taga võib olla hoopis keegi, kes muutab elu - ja mitte juhuslikultki. See juhtub siis, kui usutakse iseendasse...

Kommentaare ei ole: