Oli mõnus pühapäev. Pannkoogid. Puhkus ja töö. Vanad ja uued kohtumised. Naerud. Natuke argimure.
Tegin iseendale võib - olla maratoni jooksu ümber oma aialappi. Omal jalgadel. Kaks - kolm aastat pole vist nii pika maad saanud või pole viitsinud ise kõndida . Et keegi hoiab mind selja tagant kinni.
Sellist trenni on mulle vaja. Kuid sageli nüüd mõtlen ka isiklikke abistajatele, et neil oleks kergem ja mugavam. Mitte, et mul endal oleks parem ja ehk natu füüsiliselt keerulisem. ... Ühesõnaga, laiskus murrab konte 😂 Ehk olen eilsest füüssiliseltki jälle virgem.
Vahel tunnen, et ratastoolis kükitamisest saab kopp ette.... Vanasti istusin palju palju mujalgi... Ratastool oli lihtsalt selleks tarbeks, kui tahtsin liikuda....
Maarja nautis pühapäeva maal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar