Vajan tõesti isikliku abistajat. Isegi mitut.
See otsing on pidev, kuid hetkel on kandidaaditestki tühjus... Lihtsalt ei ole kandideerijaid... Mitmendat kuud.
Ja ma ei saa aru miks see nii on... Või mida soovib universum mulle sellega öelda...
Samas tuleb uusi tegemisi aina juurde. On põnevust rohkem kui iial varem. Üllatused loovad... Aga vaja tööd ja vaeva pisut näha, et naudita lõpuks üllatuste vilju. Või kuidas ka seda nautimist ka nimetaks - iseend ja elu enda ümber saab nautida... kui oskan ja jaksan.
Kõik on ja tuleb juurde.
Puudub uus isiklik abistaja või puuduvad ... Kristi ja Hanna annavad endast abistajatena parima, kuid ka nendel on mina ise ja oma elu. Pealegi nad on mulle palju rohkem kui vaid isiklikud abistajad...
Vahel taban end naljakalt mõttelt, et võib - olla igatsen juba hoopis kõrgemat ja ägedamat teenust Teadlikult ei ütle sotsiaalteenust, sest see tavapärane lihtsalt ei looks võimalusi juurde ... Või igatsen teistmoodi elamisviisi... Aga siiski usun , et IAT ehk isikliku abistaja teenus peab veel arenema ning looma üksteistele rohkem ja rohkem...😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar