pühapäev, juuni 05, 2022

Pühapäev iseendaga

Pühapäev iseendaga iseendale. Sest minu pere olen mina ise.  On hetki, kus ma ei taha sellele tõele mõeldagi. On kuidagi valus. On hetki, kus armastan seda tõdemus.

Sest olen siiski ´harjunud iseendaga olema. Olen täpselt niipalju vaba ja õnnelik, kui ma parajasti luban seda. 

Täna sõin  pannkooke. On ju pühapäev. 

Magasin pisut kauem. Läksin  öösel magama. Lihtsalt vaatasin aknast suveöist taevast. Huvirav, eelnevatel päevadel polnud mul juunivalguse tunne. Kella kahe ajal öösel taevast vaadates tuli see tunne. Suveöö valge ja valgust täis...  Kuigi pilves veidi... Igatsesin olla paljajalu õues selle ´taeva ´all...

Täna pole miskit tarka teinudki... Molutasin niisama. Mõtlesin elu üle järele. Või on  see just tark tegevus... Usun küll.

Hoidsin arvutist eemale. Vähe tüdimus vahel ka sotsiaalmeediast..., Kas see on ikka see päris elu... 

Mul ikka päris elu sõltuvus!!!

Soovin siiski reaalselt ja päriselt elada. 

Ei facebook ega google ei saa minu tundeid ega näoilmeid päriselt teata...

Mind painab juba lapsest küsimus,  miks sageli öeldakse, et on oma elu kellelgi...  ning siis paludakse mõista nagu ma ei saaks sellest aru... Ennem oli veel tunne, et paludakse mul oma elu ootele panna, kui saadakse minuga toimetada...Tuhat tänu neile , kes on suutnud mind sedasi tundma panna. Siiralt. See on kasvatanud ja kasvatab siiani  minu iseolemist ja omaenda eluga toime tulemist.  

Suurepäraselt saan aru, et igalühel on oma elu ja tee, millel käia. 
Ka minul. 
Ja elud ja teed vahel ristuvad, on samuti meie endi valik... Siin ei saa kellelegi , samuti iseendale mitte midagi ette heita. Kuid tuleb hästi oma elu elada  ning olla rahul ja iseendas kohal,  ka siis, kui ei leia justkui väljapääsu kurat teab millest... Alati leidub kuskil lootust ja väljapääs... 

Seda mõtlesin ka täna...
Tulin taas hästi elu ja iseolemisega toime. Mis sest ehk mõni asi tegematavõi toimetus toimetamata või mõte mõtlemata... Aga taas möödub mõnus päev mu omaenda elus.

Kommentaare ei ole: