kolmapäev, september 27, 2023

29 aastat...

 

... olen olnud ema kolmandale lapsele. Tänane päev on rohkem sünnipäevalapse oma. Siiski tänane on mullegi tavalisest rõõmsam, tänulikum. Olen püüdnud endast alati parima anda. Kas see on iga hetk õnnestunud, jäägu tütre otsustada. Suur tüdruk, ise otsustab. Mina vähemalt tean, et ta saab hakkama!

Kellega veel oma elurõõmu kui mitte oma mammaga! Käisin täna mammal hooldekodus külas. Nii tore on kuulda mamma suust, et mammalik olemine jätkub minuga. Imelik, et 29 aastat tagasi ma ei mõelnud absoluutselt mamma olemisele! Kuhu see ae on jäänud... See aeg tundus nii kaugel olevat, kui mina pean mamma olema. Täna ma mõtlen, et see aeg justkui oleks olnud eile kui sündis väikeb tüdruk. Mina ikkagi pabistasin, et kas ma oskan ja saan olla tallegi emme. Mina usun küll et iga laps vajab emmet. See tähendab, et ema peab lapsega kohanema ja olema kohal.

Tee peal, kuskil Põlvamaal, nägime Kristiga punast ristikheina põldu ja keerasime otsa ringi ja läksime põllu peale möllama! Täna oli nii ilus sügispäev, et miks täiskasvanud ei võiks olla lapsemeelsed? Ja tagasi auto juurde minnes tegin natuke trenni - kõndisin! Lahe ja äge oli! Punane ristik on mulle elu aeg meeldinud!

Veel käisin esimest korda Eevi poes. Alati olen tahtnud mööda sõites sinna minna. Armas väike poekene! Mulle järjest rohkem meeldivad sellised poed, mitte ostukeskused. Müüja oli hästi soe ja armas. Kuna tagaruumis oli väike kaltsukas, siis ma ei saanud jätta ostmata ühte pidulikku kampsunit! Ja veel oli äratundmine, ma nägin vana ostukorvi, nagu oli vanasti poodides, nii ka ema poes! Mina sooviks südamest, et sellised omamoodi poekesed jääksid alles! 
Ma tean, et paljudele inimestele oli täna ja homme oli 29 aastat tagasi väga-väga ränk... Meenutan ise ka, mis tunne oli sünnitusmajas hommikul ärgata ja esmese asjana kuulda, et Estonia on põhjas... Elus on ikka vist nii, et õnn ja kurbus käivad käsikäes... 



Kommentaare ei ole: