Täna käisin Tallinna lähedal Meistriklassis. Ikka loon teadmisi juurde, kuidas olla julgelt nähtav ja kõneleda laval... Uskuge, ka lihtne kõnelemine võib olla suurim väljakutse. Oma loo rääkiminegi on vahest suur väljakutse.
Kõne harjutuse sooritusega mina ise ei jäänud rahule, kuigi oleksin ju võinud. Teised grupikaaslased ja Carmiola jäid hästi rahule. Ma suudan paremini - ning seda me õppimegi edasi... Lihvida tuleb vaid kõnet, mis voolab minust välja nii nagu laul...
Novembris tuleb lava... Siis tuleb... usun... veel miskit põnevat... Kõik on võimalik...
Aga... meil on armsad inimesed grupis. ´Mina olen sulanud ilusti nende sekka... Üle pika aja tunnen, et mu häälduspuue ei takista õppimist... Veel kõnelemist... Teen vist kõik risti - vastupidi. Aastate eest ei saanud psühhodraamat õppida, sest ma ei rääkivat... Nüüd õpin kõnekunsti 😋
Tagasiteel külastasime Mirjami ja Valeviga veel Jürit...
Sattusin eile Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontserdile! "Kogemata" sattus mulle külla sõbranna Krista, kelle me võtsime kaasa! Lihtsalt keskhommikul, kui Valev helistas, siis ta ei lubanud Rapuntseli kombel jääda elevandiluust torni vangi jääda. Just Mirjam ja Valev mind kutsusid. Peale kontserti jalutasime Emajõe ääres 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar