Õhtu nagu ikka õhtu... Lihtsalt natuke pidulikum. Imelisem. Võib - olla kujutan ka ette, sest jõuluõhtust ja jõuluööst räägitakse ja mõeldakse imede ajast... See on imeline, kuidas kõik ühel hetkel üheskoos loodavad parimat ning siiski igalühel omad lootused.
Aind laud on kaetud. Tavaliselt panen söögi külmkappi... Süüa on pisut rohkem, kui jõuan ära süüa... Aga olen tänulik, et salatit ja verivorsti - hapukapsaid.
Piparkoogid on tõesti head. Sulatavad suus.
Jõuluvana saatis imelisi emotsioone kingitusi. Neid ei saagi kohe käega katsuda või lahti arutada...
Kas ootasin just sellist jõuluööd ...
Valetaksin väheke, kui jah ütleksin ... Ma ei usu, et meist keegi sooviks sügaval enda sees imelisel jõuluööl päriselt üksi olla... Kuigi inimene on alati iseendaga. Ka mina olen iseendaga. Ja vahel on nii hea olla endaga sõber ja mitte vahel, vaid iga hetk olla endaga sõber. Endaga olla koos.
Ilus öö on olnud. Tegelikult ka,
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar